Kuidas peaks uuendusmeelne valitseja tegema riigikorralduses jõulisi muudatusi, pälvimata alamate viha ja kogumata vaenlasi? Millal on vaja reegleid rikkuda? Kas valitsejana on parem olla kardetud või armastatud? Niccolò Machiavelli (1469–1527) käsitleb poliitilisi režiime ja nende juhte läbi ajaloo, Rooma keisritest renessansiajastu paavstini. Ta analüüsib mitme riigi valitsemispraktikaid, sõjapidamist ja valitsejate isiksuseomadusi, teeb järeldusi ja annab tarka nõu.
16. sajandil kirja pandud traktaati „Valitseja“ on minevikus taunitud kui kurjakuulutavate maksiimide kogumit ja türannia propagandat. Tänapäeval hinnatakse seda kui esimest teaduslikku poliitikakäsitlust, mis seab kahtluse alla iidsed ja keskaegsed mõtte- ja moraalitraditsioonid. Machiavelli poliitiline distsipliin juhindub realistlikest oludest ja väljavaadetest. Nii on tema „Valitsejast“ saanud poliitikapiibel, mille sirgjoonelise loogika ja selgusega esitatud õppetunnid on väärt lugemisvara kõikide eluvaldkondade praegustele ja tulevastele
