Mis saab siis, kui võtta inimese juuksekarva paksuse mõõtmiseks kasutusele küünarpuu või uurida motivatsiooni depressiooniküsimustiku abil?
Valede ohtlikkus ja ulatus on masendavalt kasvanud. Valed on muutnud relvaks ja see võib kaasa tuua hädasid, mida ei oska isegi ette kujutada. Raamat õpetab märkama faktide juures probleeme, mis võivad suunata valejäreldustele. Kriitiline mõtlemine ei tähenda kõigesse halvakspanevalt suhtumist; see tähendab tõendatud ja tõendamata väidete eristamist.
„Valede välimääraja“ esimeses osas on juttu arvudes väljenduvast väärinfost ehk sellest, kuidas statistika ja diagrammide väärkasutamisega luuakse vildakas pilt ning juhitakse inimesed valejäreldusteni (ning suunatakse tegema rumalaid otsuseid). Raamatu teises osas on kõne all vigane loogika ning uudiste, reklaami ja ajalehelugude tõeväärtuse hindamine. Viimaks seletab autor, millel põhineb oskus mõista, kas miski on tõene või väär: jutt on teaduslikust meetodist ning ta toob näiteid loogilise mõtlemise kasutamisest erine
