Sami „Tunnen kaasa.“ „Ma tänan. Tänan väga.“ Isa oli spordimees ja rõhutas alati, et tähtis ei ole võit, vaid osavõtt. Nüüd tema unistus täitubki: osavõtjaid on tõesti palju. Aga ei ühtki võitjat. Seisame ema Seija, õde Henna ja tema abikaasa Esaga kiriku ees palava päikese käes ja võtame vastu kaastunde avaldusi. Isa võttis kätte ja suri ette hoiatamata. Süda vedas alt. Matustel peaksid olema kohal need kõige lähedase mad ja kallimad. Ma ei tea isegi neist lähedastest mitte kui midagi, kuidas saaksingi siis alustada kooselu mõne võhivõõraga. Üks potentsiaalne võhivõõras on ka minu kallim Jenni, kes ei tahtnud matusetele tulla. Meie suhe ei olevat veel matuste tasemeni jõudnud. Ma ei tea, kas see on prae guseks siis näiteks ristsete või pulmade tasandil, vaevalt küll. Oleme käinud koos Pariisis, soolaleivapeol ja ehitus poes, aga neist on matusteni pikk maa minna. Jenni keeldumise tõttu seisan sugulaste pilkude ees üksinda. Näen kõigi silmis sama küsimust: „Kas see vaeseke ei ole endale ikka veel kaaslast leidnud?“ Jagan nende arvamust. Minu eas peaks küll juba pere olema. 7
Issuu converts static files into: and more. Sign up and create your flipbook.