1
Uus mäng Arthur Conan Doyle oli poiss, kes pidi mõrva lahendama. Soovitatavalt enne lõunasöögi algust. Tema kõhukorin kajas läbi tolmuse unustatud ruumi. Professor Sherlock Holmes kergitas kulmu. „Keskendu, Arthur. Meil on väga vähe aega jäänud. Mida me teame?” „Et … ohver oli oma voodis,” vastas Arthur nelja sambaga voodi poole osutades. Seda ümbritsesid peaaegu laest põrandani ulatuvad tumedad villased kardinad ja kattis koidest puretud tekijäänus. „Naise tuba oli lukus.” „Sissepääsuvõimalused?” küsis Holmes. „Aknad olid riivis ja luugid kinni,” kandis Arthur ette, „ja uks oli seestpoolt lukustatud, nii et ühtegi selget tuppa pääsemise võimalust ei ole.” „Ja ometi see noor naine mõrvati,” nähvas Holmes talle vastu. „Tema elu oli õitsele puhkemas ja ta oli hiljuti kihlunud! Ta
11