Oleme taimede keskel elanud ja neid toiduks ning raviks kasutanud vähemalt pool miljonit aastat, nii toidu maitsestamiseks, religioossetes rituaalides kui ka raviks. Selles eriväljaandes kirjeldame lisaks taimede tervistavatele omadustele ka seda, kuidas meie esivanemad kasutasid neid taimi nn nõiataimedena – lisaks taime ravivatele omadustele lootsid nad meie roheliste sõprade maagiliste võimete peale. Kuigi neid taimi seoti nõiakunsti ja rahvaraviga, kuulus selliste retseptide koostisse kindlasti aineid, millel oli ka positiivne farmakoloogiline toime. Palju sõltus muidugi ka tarvitatavast kogusest. Usuti taimede tervendavasse jõusse ajal, kui tänapäevase meditsiini saavutused veel kättesaadavad polnud – paljud meist leiavad ravimtaime-dest leevendust ja abi ka täna. Teadlased uurivad üha enam, kuidas nende väge ravimitesse panna. Samas on leitud, et mõned taimed, mida meie esivanemad kasutasid, võivad olla suisa mürgised. Seega, ettevaatust! Kui ravimtaim ei ole mürgine, kehtib lihtne reegel: kes usub, see
