1
Amanda Amanda White kergitas elektrilise lutipudelisterilisaatori kaant ja põrnitses 22-kaliibrilist revolvrit. Relv näis higistavat, selle teraskarkassi ja toru katsid kuumad kondenseerunud vee piisad, anuma põhjast kerkis kergelt auru. Ta pööras pilgu pehmeid nahksõrmikuid otsides anumalt kõrvale, tõmbas need kätte ja tõstis relva ettevaatlikult välja. See revolver pidi täna täiesti puhtaks saama. Sellele ei tohtinud jääda ühtki sõrmejälge. Mitte pisimatki märki tema DNA-st. Eelmisel õhtul oli Amandale pähe torganud mõte kasutada kõigi varem relvale jäetud jälgede eemaldamiseks sterilisaatorit. Millegipärast tundus talle kohane kasutada selleks midagi, mis on Jessiga seotud. Amanda üllatuseks oli sterilisaator täiesti töökorras, kuigi seda polnud kasutatud pärast Jessi esimest sünnipäeva, kui ta hakkas last harjutama beebitassist jooma. Amanda ja tema abikaasa Luis olid otsustanud sterilisaatori siiski alles hoida juhuks, kui Jess peaks kunagi saama noorema venna või õe. Midagi sellist ei saa enam juhtuda. Sterilisaatori kuumuses oli relva pärale mässitud teip hakanud lahti kooruma. Relv tundus käele ikka veel võõras. Kõik need päevad, kui ta oli linnast eemal metsas plekkpurke sihtides laskmist harjutanud, polnud seda muutnud. Ta polnud ikka veel relvaga harjunud. Amanda oli New Yorgi liberaal. Relvavastane. Seaduskuulekas maksumaksja. Kuid võib-olla enam mitte. Surm muudab inimest. Kui see on sinu kuueaastase tütre surm ja nädal hiljem sinu abikaasa surm, pole tegemist pelgalt leinaga, see on midagi palju enamat. Selline surm ei tule kunagi üksi. See toob endaga kaasa ka teised hädad – töötus, 9