Surmanimekiri

1 A G N E S M E L L G R E N S E I S I S magamistoa akna juures ja tõmbas ruloo üles. Ta oli just kahekümneseks saanud, kuid mitte keegi peale ema ja vanaema ei olnud talle õnne soovinud. Vanaema oli õige päeva ära tabanud. Emale oli ta pidanud meelde tuletama. Juuni lõpus ei lähe kunagi päriselt pimedaks. Visby öö oli soe, täis naeru ja juttu, kui pidutsevad inimesed rõdu all mööda Strandgatanit voorisid. Korteris oli üksindus lämmatav, ehkki arvuti ja televiisor olid sisse lülitatud. Und ei tulnud, kuigi tal olnuks seda hädasti vaja. Ta peab homme hommikul vara üles tõusma ja hiljuti sadamas avatud restorani Ankur nõudekoristajana tööle minema. Ta ei tahtnud seal olla. Kuid omanik Hans Rådhe oli emaga ühendust võtnud ja Agnesele seda tööd pakkunud. Kuidas oleks Agnes saanud ei öelda, kui ta mehel niimoodi konksu otsas on? Kui kõik see, mida Rådhe tema kohta teab, avalikuks tuleb, võiks ta sama hästi surnud olla. Ärevus puges naha vahele. Ta peab korterist välja saama. Agnes näpistas ennast kõvasti käsivarrest. Küüned tungisid ihusse ja jätsid väikesed jäljed. Tal oli tunne, et läheb hulluks, kui keegi teda ei näe. Ta vajas tunnustavaid sõnu, 7