Koostaja
Tiit Karuks
Sisukord Saateks
7
Algus
9
Spordiraadio sõjajärgseil aastail ja taasiseseisvunud Eesti Vabariigis
21
Halloomees Gunnar Hololei
23
Reportaaživõlur Erik Lillo imeline teekond
33
Latt on kõrgel püsinud
43
Eesti Raadio spordisaadete toimetus aastatel 1989–1991
49
Need põnevad aastad spordiraadio seltsis
57
Olümpiaraadiod
65
Mina, Raadiomees
69
Õppetunnid Kreutzwaldi tänavas
77
Eesti Raadio sporditoimetus Rahvusringhäälingu loomise eel
81
Rohelise diivaniga õppe- ja katselabor
87
Allakäigutrepist üles
95
Kuidas ma ERR-i tööle sattusin ehk ühe spordifänni naerune teekond raadiomajja
103
Eesti Raadio sporditoimetus 2012–2015
109
ERRi raadio sporditoimetuse tööd-tegemised alates 2015. aastast
113
Raadiosport muutuvas meediapildis
119
Teekond jätkub
123
Saateks Kas mäletate legendaarset raadio spordireporterit Gunnar Hololeid? Juba Hololei motoreportaažide avalause „Siin Pirita – Kose – Kloostrimetsa ringrada!“ omandas omamoodi kultusliku tähenduse. Kunagisele korvpallikuulsusele Aleksei Tammistele on aga omistatud Hololei korvpallireportaažide kohta käiv ütlemine: „Ära räägi nii kiiresti, me ei jõua mänguga järele!“ „Muidugi teadsin ma, kes on Gunnar Hololei ja Erik Lillo. Hääled minu lapsepõlvest,“ meenutab Tarmo Tiisler „Need hääled olid mu elus sama olulised kui soe õhtusöök kodus. Nimedel Tiit Karuks ja Harry Matskin oli samasugune aura. Nad seostusid mulle maailmaga, kus ma tundsin end koduselt. /…/ Erik Lillo laual nägin ma esmakordselt elus automaatvastajaga telefoni, mille vastustekstiks oli Lillo sisse kõmistanud: „See on riigi ringhäälingu sporditoimetus”. Lillo laua kõrval oli tohutu riiul tema legendaarsete kaustikutega. /…/ Lillo vastas istus Karuks ise, kes minu saabudes kirjutas kogu aeg tagasivaateliselt 1992. aasta Albertville’i ja Barcelona olümpiaraamatuid ja kellel tuntud spordi- ja muusikainimesed kogu aeg Saateks
7
külas voorisid. /…/ Võin öelda, et ma olen saanud tunda raadio spordireportereid, kelle töö (Hololeist Johannes Vedru ja Juhan Kilumetsani) katab kolmveerand sajandit.“ 2012. aasta oli raadio sporditoimetuses tormiline, sest lühikese aja jooksul lahkus kolm pikaaegset tugitala: Erik Lillo, Tiit Karuks ning Tarmo Tiisler. Uued põhitegijad Taavi Libe, Joosep Susi ja Alvar Tiisler alustasid tööd ETV ja Eesti Raadio ühendtoimetuse koosseisus. 2015. aastal asus Eesti Rahvusringhäälingu raadio sporditoimetuse juhi kohale Juhan Kilumets. „Toimetus seisab selle eest, et ei hääbuks raadio spordiülekanded,“ ütleb reporter ja toimetaja Johannes Vedru. „Samas tuleb kindlasti arvestada muutunud võimalusi ja fakti, et pildiga näidatavate spordiülekannete maht on nii televisioonis kui internetis meeletult palju tõusnud.“ Selles raamatus on Eesti Ringhäälingu 100. sünnipäeva taustal nende ja paljude teiste Eesti Raadio sporditoimetusega seotud inimeste tööd ja lood.
8
Spordiraadio sajand
ALGUS
TIIT KARUKS
Hakatuseks meenutagem, et esimene spordile pühendatud saade oli Eesti Ringhäälingu (tollase nimega Raadio Ringhääling, 1934. aastast riigistatuna Riigi Ringhääling) eetris 12. märtsil 1927. aastal. Toonase Eesti Spordilehe (pea)toimetaja, 1922. aasta tõstmise maailmameister ja 1924. aasta olümpiapronks Harald Tammer (09.01.1899 – 06.06.1942) pidas pooletunnise loengu kehakultuurist. Ometi jäi spordi osakaal ringhäälingu tollases programmis pikka aega üsna tagasihoidlikuks: näiteks 1931. aasta jooksul oli spordiga seonduvat materjali ringhäälingu eetris 5,5 tundi, 1932. aastal 10 ja 1933. aastal 5,5 tundi. Kauaaegne raadiomees, aastail 1975–1991 Eesti Raadio Tartu stuudiot juhtinud ja raadio sporditoimetuse töös mitmekümne aasta jooksul tegev olnud Vello Lään (19.06.1937 – 12.06.2022) märkis 1991. aastal ringhäälingu 65. sünnipäeva taustal raadioAlgus
11
12
Spordiraadio sajand
eetrisse läinud „Reporteritunnis“: „Loomulikult ei rahuldanud sellised kasinad arvud – kolm kuni kuus spordisaadet aastas – arvukat kuulajaskonda. Raadiokuulajate seas 1932. aastal korraldatud ankeedi kohaselt soovis rohkem (spordi)reportaaže kuulata iga neljas abonent. Kuulda võis teateid, reportaaž oli haruldus. Küsimus oli selles, et puudusid reporterid.“ Nõnda oli omamoodi paratamatus, et spordikommentaatorina pidi üles astuma legendaarne raadiomees Felix Moor, kes tegeles praktiliselt kõigega – kuuldemängudest lastesaadeteni. Ja nagu Vello Lään ülalmainitud saates märkis, tulebki Moori pidada esimeseks raadio spordireporteriks. Lään nentis kõnealuses „Reporteritunnis“: „ Moor oli 1936. aastani selles valdkonnas asendamatu mees. Pajatas kergejõustikust ja ratsutamisest, võimlemisest ja spordipidudest. Hiljem, kui tekkisid esimesed (spordi) reporterid, leppis ta sportlaste n-ö pühapäevaelu kirjeldamisega, võttis vastu olümpiavõistlejaid, andis reportaaže nende autasustamiselt Kadrioru staadionil, kirjeldas 1937. aasta augustis võidukate laskurite saabumist Helsingist ja üheksa kuud hiljem sama ala EMi võitjate austamist. Moori viimane spordireportaaž oli II Eesti mängudelt 1939. aasta juunis, intervjuud (Kristjan) Palusalu, (Nikolai) Stepulovi, (Arnold) Luhaääre ja (August) Neoga, millised hiljem ka heliplaadistati.“ Eesti koondise lipukandja Antwerpeni suveolümpial (vasakul lipuga) – mees nagu orkester: tõstmise olümpiapronks 1924. aastal Pariisis, Eesti Spordilehe peatoimetaja 1921–1929, Päevalehe peatoimetaja 1933–1940, EOK liige 1933–1940, Rahvuskogu liige 1937–1940, esimese spordile pühendatu raadiosaate tegija Raadio Ringhäälingus märtsis 1927. Antwerpenis tehtud fotol on koos Tammeriga üks Eesti koondise esindajaist Ado Anderkopp, koondislane Reinhold Saulmann ja poolenisti varjatuna samuti koondise esindajana toimetanud Leopold Tõnson. FOTO: EESTI SPORDI- JA OLÜMPIAMUUSEUM (ESOM)
Algus
13
Legendaarne raadioonu Felix Moor säras ka spordikommentaatorina. Sel fotol on ta Kadrioru staadionil 21. juunil 1930 Eesti–Läti–Poola kergejõustikumatši kommenteerimas. FOTO: EESTI SPORDI- JA OLÜMPIAMUUSEUM
20. ja 21. juunil 1930 peeti Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti– Läti–Poola kolmikmaavõistlus kergejõustikus. Ülekandega selle võistluse teisest päevast algas raadio spordiülekannete (aja)lugu. Kommentaatoritena astusid üles Felix Moor, Eesti võimlemise isa, tollane kehalise kasvatuse inspektor Ernst Idla (08.04.1901–05.12.1980) Kirjanik ja ajakirjanik Aleksander Antson võistles keskmaajooksjana 1924. aastal Pariisi olümpial ja oli 1930. aastal üks esimese raadio spordiülekande tegijaist. Ta on ka Eesti esimese olümpiaraamatu „Berliini olümpiamängud 1936“ autor. FOTO: EESTI SPORDI- JA OLÜMPIAMUUSEUM
14
Spordiraadio sajand
Eesti võimlemise isa Ernst Idla oli ka populaarne raadiohääl, esimene hommikuvõimlemise juht Riigi Ringhäälingus 1934. aastal. FOTO: EESTI SPORDI- JA OLÜMPIAMUUSEUM
ning vasakpoolne kirjanik ja ajakirjanik Aleksander Antson (31.08.1899–21.09.1945). Kõik Eestis teada-tuntud mehed. Kuidas ülekanneteni jõuti? Kogumikus „Oma tsunft. Eesti spordipressi arengulugu“ viitab Tiit Lääne omaaegse tuntud spordiajakirjaniku Oskar Lõvi initsiatiivile: „Omaette sündmus oli ringhäälingus spordiülekannete alustamine. Spordiinformatsiooni vahendati muidugi päevauudiste saadetes, ent ülekanne võistlustelt oli uudne asi. Algatajaks selleks oli taas Oskar Lõvi. Just tema oli see mees, kes raadiojuhtidega kokkuleppele jõudis, korraldas koostöös tehnikapoolega kõigepealt ühenduse Kadrioru staadionioga ning rakendas mikrofoni spordi teenistusse. /…/ Algus
15