1 Leon Brown ärkas kära peale ja viskus kottpimedas toas istuli. Esimene mõte oli, et Jacki on tabanud järjekordne raevuhoog, sest ägedat kirumist saatis kohutav müdin. Kui Leon öölambi põlema pani ning selle valguses kristalllühtrit ja veripunase tapeedi mustrikeerde uuris, õnnestus tal unesegased mõtted kokku koguda ja näha, et ta ei lama sugugi Westonis Wayne’i toas põrandale laotatud madratsil. Järelikult ei olnud ka lärm Jack Brighti põhjustatud. Leon hõõrus silmi. Ta lebas koheva teki all voodis, mille peatsit kaunistas metallsõrestik. Ta oli Londonis Ronaldi ja Jilli juures, nende üüratu maja teise korruse toas, kus oli elanud ka esimesel akadeemia-aastal. Otsaesine tulitas ja keha kattis higikord. Seinakella tunniseier oli liikunud üle kesköö. Allkorruselt kostis ägedat sõnavahetust ja voodi jalutsist näuksatus. Leoni säärtel lösutavale triibik Bunile ei meeldinud öised segajad sugugi. Teine Eagerite kass, Bakeri-nimeline, hoidis väljaspool söögiaega inimestest üldse eemale. Leon astus koridori, käisteta särk seljas ja flanellist unepüksid jalas, ning läks trepist allkorrusele, kust kostuv 7