Ma ei lakka eladeski armastamast, sest elu ongi mu armastus.
Mu emale meeldis sireliõite värv. Tal oli üks selline õrnlilla kostüüm, mille isa talle abieluettepanekut tehes oli kinkinud. Kahjuks, aga võibolla ka õnneks, ei abiellunud mu vanemad mitte kunagi ja ma pole oma isa iial näinud. Sellegipoolest soovis mu ema, et teda maetakse just selles sirelilillas kostüümis. Mul oli siis täiesti ükskõik, mis värvi kleidis mina siit ilmast ära lähen, aga ema soovi ma täitsin. Mina ise kannan meelsasti musta ja teismeeas hüütigi mind gooti plikaks. Selline riietusstiil tekitab minus ikka veel tunde, et olen milleski eriti võimekas ja salapärane. Võibolla on see pisut ülbe või ülepaisutatud, aga nii on. Muidugi on ka mustal varjundeid, kuid mitte sireliõitega sarnaselt, ometi on just mulla must värv see, millest need õied oma õrna värvuse ammutavad. Ma ei uskunud, et minu elus saaks kunagi midagi teisiti olla, kui oli, sest ma elasin kogu aeg muutumises. Kõik,
• 5 •