(ma tean, et pikad sulle ei meeldi)
(WIEM
Su keha on kujuteldamatult tark. See võib olla vahel üsna vastik, teinekord jällegi päris naljakas. Aga alati on see põnev. Sa oled oma keha juba aastaid kasutanud, aga ometi on tal sinu ees veel saladusi! Mis arvad, kui vaataks teda lähemalt? Ja kui ma ütlen „lähemalt”, siis ma mõtlen ikka väga lähedalt. Poeme sinna sisse, sisemusse – just nii sügavale!
Tore sinuga tutvuda! Leheküljelt 9 leiad lühikese küsimustiku, kus on paar küsimust sinu ja su keha kohta. Mõtle enne vastamist hoolikalt. Pea nüüd, kuhu sa tormad! Tahan sulle midagi enda kohta rääkida. Olen teadlane ja tegelen biomeditsiiniga. Oota, ära veel mine! Ma tean, et see kõlab võõralt, kohe selgitan.
BIOMEDITSIINITEHNOLOOGIA on teadusharu, mis ühendab meditsiini ja moodsa tehnoloogia, et aidata
arste, õdesid ja apteekreid nende igapäevatöös. See muudab tervenemise meeldivamaks. Kas mäletad seda kohutavalt kibedat rohtu, mida ema sulle kunagi andis? Minusugused teadlased mõtlevad välja, kuidas teha nii, et selle maitset poleks üldse tunda! Ja see ei tähenda, et seda rohtu peaks süstima
. Kuidas siis, küsid sa? Näiteks valmistab teadlane väikese magusa kapsli, mille sa rõõmuga alla neelad; kibe rohi seal sees satub aga otse su kõhtu.
Aga kuidas su keha üldse töötab? Sellest see raamat räägibki! Ma kirjutan asjadest, mis tooks sinu õpetaja ihule kananaha: peeretamine ja kaka, silmarähm ja kõrvavaik, inetud sünnimärgid (need karvased), vastikud eritised (higi, rasu ja muu), magustoidukõht (kas see on üldse olemas?), haisvad varbad ja pärast vanniskäiku kortsu läinud sõrmed.
Tule minuga seiklema! Jälgime koos sinu iga sammu, liigutust ja mõtet ärkamisest kuni uinumiseni. Mina olen valmis, aga sina? Kinnita turvavöö, sõidame!
1) Nimi
2) Vanus (kuudes)
3) Juuste värv
4) Silmade värv
Kirjuta oma vihikulehelevastused ehe
5) Naha värv 6) Pikkus (sentimeetrites)
7) Maksimaalne pikkus nimetissõrme tipust pöidla otsani (sentimeetrites)
8) Suure varba pikkus (millimeetrites)
9) Kas suudad keelt torusse ajada?
10) Kui palju aega on möödunud sinu viimasest tualetiskäigust (minutites)?
11) Kas suudad keelega ninaotsa puudutada?
12) Mis on huvitavaim fakt, mida sa inimkeha kohta tead?
13) Mitu korda suudad sa 10 sekundi jooksul silmi pilgutada?
14) Kas sa oskad oma kõrvu liigutada?
15) Mis on sinu lemmikuim tervislik suupiste?
16) Kas suudad puudutada oma varbaid ilma põlvi kõverdamata?
17) Mis on naljakaim heli, mida su keha teeb?
18) Kas sa oskad ainult ühte kulmu kergitada?
19) Kas su jalalaba ulatub kõrva puudutama?
20) Aga kas su küünarnukk ulatub naba puudutama?
21) Kui head on sinu teadmised inimkehast enne selle raamatu lugemist (skaalal 1 kuni 10)? admised inimk
Noh, nüüd peaks kõik selge olema. Oleme valmis sõitma sinu sisemusse!
Alustame millestki lihtsast:
Võta paber ja kaks pliiatsit. Haara üks pliiats vasakusse ja teine paremasse kätte. Nüüd kirjuta oma nimi mõlema käega korraga.
Kas panid tähele midagi huvitavat?*
AJU lk 15
KÕHUKORINAD lk 30
RAKUD lk 20
BAKTERID lk 28
SÜLG lk 33
PISSIMINE lk 35 SILMAD lk 39
ülesanne. Selle põhjuseks on meie aju! Ühe käega kirjutama gjggjg g õppimine võtab kaua aega ja õpuksl muutub see automaatseks. gaA kui proovid midagi teisiti teha, siis aju automaatika jookseb okku.k ulnädalaidjimisekskulubappusteõvegutmooditeU gv pp j
lejäänudÜ kirjutavad vasaku käega. Ka neile, kes suudavad mõlema p käega kirjutada, on mõlema käega korraga kirjutamine väga raske
* Enamik inimesi maailmas (üle kolmeveerandi!) on paremakäelised.
Oo, vaata! See oled sina! Sa lamad tihedalt pehmesse tekki mähituna soojas voodis ja nohised tasakesi.
Aga Me ei taha sind veel üles äratada.
Vaatame su keha just enne ärkamist.
Magades meenutab su keha
fi lmi. Sa hingad rahulikult ja kindlasti harvemini kui päeval. Kui meil oleks superkuulmine, kuuleksime, et su süda lööb aeglasemalt. Su öine pulss – see tähendab, südamelöökide arv minutis – on hulga aeglasem päevasest pulsist. Kui meil oleks supernägemine, mis võimaldaks meil näha soojust, näeksime, et su keha on une ajal veidi jahedam, mitte umbes 36,6 kraadi Celsiuse järgi nagu päeval. Lisaks on su käed ja jalad naeruväärselt lõdvad.
See, et sinu organite töö magades aeglustub, täidab olulist eesmärki – et keha saaks puhkust. Sul pole aimugi, kui palju rasket tööd su keha päeva jooksul teeb. Pärast seda on vaja puhata. Ja mis oleks parem koht lõõgastumiseks kui unenäomaa, kus kõik su unistused ja soovid teoks saavad?
Näiteks praegu. Sa unistad reisist Pariisi koos oma lemmiknäitlejannaga Ameerikast. Selgub, et ta oskab suurepäraselt eesti keelt. Ja ta jumaldab šokolaadijäätist!
Te sööte seda isukalt ja Eiffeli torni järjekorras
seistes jutustab ta sulle maailma naljakaima nalja…
– kostab äkki sinu toas vali ja talumatu heli. See on äratuskell.
Ma ei tea, mis häält sinu äratuskell teeb, aga ma arvan, et oleks päris naljakas, kui see kireks nagu õnnelik kukk. Mida sa ütlesid?
Mis mõttes – kelle jaoks naljakas?
Pariis kaob jäljetult koos su reisikaaslasega. Vaat kus lops!
Sa tahad kuulda, kuidas nali lõpeb… Aga mitte seekord. Aeg tõusta! Lõpp laisklemisele!
Ees ootab päeva üks suurimaid väljakutseid – sa pead end voodist välja tirima. Ideaalis ilma porinata, kuigi ma tean, et see on raske ka suurimatele kangelastele. Aga miks on nii raske unest – sellest imelisest õndsast seisundist – loobuda? Kas ei võiks olla nii, et me avame silmad ja oleme kohe valmis tegutsema?
Su keha kohta võib öelda palju head. See on üks looduse kõige paremini disainitud masinaid. Kahjuks käivitub see pigem nagu vana sülearvuti, mitte kui mõni otse poeriiulilt võetud ultramoodne tehnikaime. Kui selle sisse lülitad, siis ekraan ei sütti kohe nuppu vajutades.
Samuti su keha, kogu see keeruline tervik
•luid • veresooni• närve • lihaseid
• muud huvitavat kraami, mis on su sees
vajab veidi aega, et oma raske tööga pihta hakata.
Kõik algab sinu peas, see tähendab –
Teadlastele meeldib aju uurida.
Ära muretse, nad ei pea iga kord
koljut avama ja seda roosat tarretist mikroskoobi all vaatama.