1.
HUNDILAPSED Romulus ja Rooma rajamine 753 eKr
K
eset viljakat tasandikku, poolel teel mägede ja mere vahel voolab jõgi, madalad künkad ümberringi kobaras. On neid seitse? See sõltub loendamisest. Kolm küngast palistavad jõge ridamisi. Palatinus, mille lai turi hakkab ühel päeval ägama keiserlike paleede raskuse all. Aventinus, vägev künkaküür mässuliste plebeide ja võõramaa jumalate tarvis. Ning viimaks Capitolinus (Kapitoolium), rünklik ja järsk küngas, millest saab püha tsitadell Roomaks kutsutud linnale. Eemalt, põhjasuuna kõrgustikelt, sirutub pikkade sõrmedena lõunakaarde kolm seljandikku: Quirinalis (Kvirinaal), Viminalis (Viminaal) ja Esquilinus, lagedad harjad esialgu veel vabad tuhise vatest autodest, filmitähtedest ja valitsuse ministritest – ka rongi dest, mis ehitatud sõitma graafikus või siis mitte. Caeliuse küngas, see seitsmes, kerkib soostunud lohu serval, kus paljude sajandite pärast panevad õhu värisema Colosseumi rahva hulkade möirged. Kuid miks piirduda seitsmega? Kuhu jäävad vähemad tipud – Oppius, Cispius, Velia seljak? Kuhu jääb Janiculum jõe kaugemal kaldal, sissetungijate küngas, millel valavad kord Rooma nimel verd Garibaldi punasärklased? Kuhu Napoleoni aedadega Pincio? Kuhu maa-ala, millest ühel päeval kujuneb Testaccio, katkiste õliamforate