LINNUD KUULUTAVAD KEVADET
Arne Ader Margit Mõttus
LINNUD KUULUTAVAD KEVADET Arne Ader ja Margit Mõttus
Tekst ja fotod: Arne Ader Pildimaastikud: Margit Mõttus Toimetajad: Ann Marvet, Ilona Martson (suurtähtedega tekstid) Suur tänu: Aarne Ots, Gennadi Skromnov, Hanno Põder, Kadri Hinrikus, Kotkaklubi, Maarja Müller, Raul Annmann, Renno Nellis
© Autorid, 2020 ISBN 978-9949-01-820-8
Kirjastus Loodusemees Otepää, 2020 www.loodusemees.ee
Trükikoda Trükiviis
Kõik selle raamatu fotod on pildistatud Eestis Raamatu esimeste lehekülgede fotodel on linavästrik, kuldnokad, kägu ja tikutajad Vaata lisaks: www.loodusemees.ee/looduse-aabits/linnud-kuulutavad-kevadet
SISUKORD KÜNNIVARES
9
PÕLDLÕOKE
11
KULDNOKK
13
KIIVITAJA
15
RISTPART
17
METSVINT
19
KAELUSTUVI
21
SOOKURG
23
HÜÜP
25
LAULURÄSTAS
27
LINAVÄSTRIK
29
VALGE-TOONEKURG
31
METSKURVITS
33
PUNARIND
35
KÄBLIK
37
TIKUTAJA
39
VÄIKE-LEHELIND
41
MUST-KÄRBSENÄPP
43
SUITSUPÄÄSUKE
45
KÄGU
47
ÖÖBIK
49
ÖÖSORR
51
PUNASELG-ÕGIJA
53
PIIRITAJA
55
Juba linnukesed väljas laulavad, kenad kasekesed kingul kohavad. Lumi on ju ära suland, talvekülm on mööda läind, lapsed, kes kui vangis eland, pole ammu murul käind. Paul Tekkel, „Kevadel”
„TERE, TERE, LINNUKESED!” ON EESTIMAAL SAABUVAID RÄNDLINDE SADU, KUI MITTE TUHANDEID AASTAID TERVITATUD. KUI TALVEKÜLMAD TAANDUVAD, OOTAME OMA TIIVULISI SÕPRU PIKISILMI KOJU. LINDUDEST TUTTAVAID KEVADEL ESIMEST KORDA NÄHES VÕI KUULDES TUNNEME ALATI RÕÕMU.
RÄNDLINNUD
ON
OTSEKUI
SAADIKUD, KELLEST SAAVAD MEIE KEVADEKUULUTAJAD. ERI LINNULIIGID SAABUVAD KOJU IGAÜKS OMAL AJAL: KES VARAKEVADEL, KES PÄRISVÕI HILISKEVADEL. SELLEST RAAMATUST LEIAD 24 PÕNEVAT RÄNDLINDU, KEDA ON HÄSTI TUNDNUD PALJUD INIMPÕLVED JA KES VÕIKSID OLLA TUTTAVAD MEILEGI. LINNULIIGID
ON
JÄRJESTATUD
NENDE
TAVALISE SAABUMISAJA JÄRGI, ALATES VARASEMAST.
KASUTATUD TINGMÄRKIDE TÄHENDUSED Olulised liigitunnused
Toidueelistused Eestis
Laulu või häälitsuse kirjeldus
Põnev käitumine või teave
Emaslind
Isaslind
Talvitumine:
Keskmine saabumisaeg
Saabumine:
Eluiga:
Eestis pesitsevate
Eestis aastatel 1987–1996
Lindude kohale
Kõige kauem
lindude peamised
(Lemming Rootsmäe,
jõudmist näitab
elanud linnu
tumenev gradient
teada olev elu-
talvituspaigad
1998. Rändlindude saa-
iga looduses
bumine Eestisse 1987– 1996, I–II)
12.03
LÄÄNE-EUROOPAS
URBEKUU märts
Ta l v i t u m i n e
MAHLAKUU
aprill Saabumine
22 aastat
LEHEKUU mai
A r v u kus
Kuni 1% pesitsevate
Arvukus:
lindude arvust talvitub
Eestis pesitsevate lindude arvukus
Eestis
paarides või tingpaarides (nt kägu)
E l u i ga
Pehme talve korral talvituvad Eestis üksikud isendid
< 10 tuhat 10 tuhat–100 tuhat 100 tuhat–500 tuhat 500 tuhat–miljon miljon–2,5 miljonit
Must mees, kuldne suu, kodupaigale on truu?
13
KULLALIND KÜNNIRÄSTAS
VILISTAJA
KUL DNOKK 21.03
LÄÄNE-EUROOPAS Ta l v i t u m i n e
URBEKUU märts
MAHLAKUU
aprill Saabumine
22 aastat
LEHEKUU mai
A r v u kus
E l u i ga
Puurilinnuna on kuldnokk
14
õppinud selgeks kuni 70 inimkeelset sõna
VARAKEVADEL, KUI VAHTRAL MAHL JOOKSEB, HAKKAB ÕUES VILISTAMA KULDNOKK. VILEKOORIS VÕIVAD OSALEDA KA EMASLINNUD, SEST KULDNOKAPERES LAULAVAD MÕLEMAD.
Isaslinnul (ülal) nokatüvik sinakas, emaslinnul (all) roosakas. Isaslinnul on läikivam, emaslinnul täpilisem sulerüü
SILLERDAVA SULERÜÜGA VILISTAJAD VEHIVAD INNUKALT TIIBADEGA JA LAULURÜTMIS VÕIB VÄRISEDA KOGU KEHA. KULDNOKK ON KA OSAV MATKIJA, KES NOPIB ÜMBRUSEST SAGELI KOSTVAID HELISID. NII VÕIB TEMA NOKAST TULLA TEISTE LINDUDE HÄÄLITSUSI, USTE KRIUKSATUSI VÕI AUTOSIGNAALE... KUI SU TELEFONI HELIN KOSTAB PUU LADVAST, EI MAKSA EHMUDA: KODUÕUE KULDNOKK ON SELLE SELGEKS SAANUD.
Nokk kevadel kollane, tiivad kolmnurksed
Kuldnokk kõnnib, musträstas hüppab
Pesitsusajal sääriksääsed ja nende vaglad, vihmaussid, mardikad, liblikaröövikud, nälkjad, teod. Muul ajal ka marjad ja seemned
Tuleb müts üles visata, siis nepp jääb hetkeks peatuma
33
KORBITS KROOKSNEPP METSNEPP
METSKURVITS 8.04
LÄÄNE-EUROOPAS VAHEMEREMAADES Ta l v i t u m i n e
URBEKUU märts
MAHLAKUU
aprill Saabumine
15 aastat
LEHEKUU mai
A r v u kus
E l u i ga
Lennul on pikk nokk suunatud allapoole
Emaslind võib lennul tassida tibusid, hoides neid jalgade vahel või surudes nokaga vastu rinda
Pruunihallikirju lind, sulestikus kõdunevate lehtede toonid. Pika nokaga. Suur silm asub kõrgel pealae lähedal
34
KUI LEHTPUUDE PUNGAD PAKATAVAD, VALLANDUB METSKURVITSA MÄNGULUST. EHAST KOIDUNI VÕIB NÄHA KURVITSA-ISANDAID OMA LENNUTIIRE TEGEMAS. MÄNGULEND KÄIB PUU LATVADEST VEIDI KÕRGEMAL. ÕHUST VÕIB SIIS KUULDA KONNA MOODI KROOKSUMIST NING HIIRE MOODI PIIKSUMIST. KUI METSA ALL TOIMETAV KURVITSAEMAND SAAB SELLEST MÄNGUST VÕLUTUD, VÕIB TA TUBLI ISASLINNUGA ÜHINEDA JA NAD LENDAVAD KOOS. VÄRSKE NOORPAARI ARMUSUHE EI KESTA AGA KAUA: KOKKU JÄÄDAKSE ENAMASTI VAID MÕNEKS ÖÖKS. KURVITSA-ISAND JÕUAB KEVADSUVEL PULMI PIDADA KUNI NELJA EMASLINNUGA.
Vihmaussid, putukad ja putukavastsed, teod, seemned. Mullas liikuvate loomade peilimiseks patsutab jalgadega maapinda. Näeb hästi ka hämaruses
Metskurvitsate paarisuhe on üürike: ühest ööst mõne nädalani
Midli madli kudli kadli, kudusin kangast, tegin riiet, läksin
45
metsa kännu otsa, tõmbasin lõhki – sirts sirr! Kui pääsukesed madalalt lendavad, on vihma oodata Siinik viinik vitter mutter viglaki vaglaki virrdi
Eesti rahvuslind
Ora ees, käärid taga, kerakene keskel?
Pääsuke toob päevasooja!
SIIDIKERALOOJA Austria rahvuslind
KODUPÄÄSUKE
Eesti 500kroonise rahatähe
JUMALA KANAKE
tagakülg
LAUDAPÄÄSUKE HARKHÄND ÕNNELIND
SUITSUPÄÄSUKE 1.05
LÕUNA-AAFRIKAS Ta l v i t u m i n e
URBEKUU märts
MAHLAKUU
aprill Saabumine
16 aastat
LEHEKUU mai
A r v u kus
E l u i ga
Laul sädistav ja vidistav,
46
pisut krigistav. Kutsehüüd „vidiit”
Isaslindude (alumine foto) sabasuled on pikemad kui emaslindudel (ülemine foto). Viimased eelistavad paariliseks valida pikema ja sümmeetrilisema sabahargiga kosilasi
Ülapool sinaka läikega must, alapool valge, kurgualune ja otsaesine roostepunased. Pikk harkis saba Kärbsed, sirelased, sääsed, parmud ja teised õhuputukad. Võib jahtida ka mesilasi
KUI KASED JA RAAGREMMELGAD ON ÕITSELE PUHKEMAS, JÕUAB KAUGELT RÄNNULT KOJU MEIE RAHVA LEMMIK – SUITSUPÄÄSUKE. MEIE ESIVANEMAD ON NENDEGA KÕRVUTI VÕI LAUSA ÜHISE KATUSE ALL ELANUD TUHANDEID AASTAID. TALUPEREDE ÕNNELINNUST ON NÜÜD SAANUD EESTI RAHVUSLIND. PÄÄSUKESED ON TRUUD OMA PESAPAIGALE: AAFRIKA-REISILT SAABUDES OTSIVAD NAD ÜLES TALUÕUE, KUS ASUS NENDE PESA EELMISEL AASTAL. NAD VÕIVAD OMA POEGI KASVATADA AASTAID JÄRJEST ISEGI SAMAS PESAS. MÕNIKORD USALDAVAD PÄÄSUKESED INIMESI SEDAVÕRD, ET TULEVAD PESA ALLAKUKKUMISE KORRAL POEGI TOITMA ISEGI INIMESE PEOPESALE.
Lennul on sageli näha valge katkendlik sabavööt
Suitsupääsukesed taluvad hästi suitsu ja müra. Nad on pesitsenud katlaruumis, keevitusruumis, traktoripesulas ja kaevandustes töötavatel ekskavaatoritel
Pesa ehitamiseks tuleb pääsukestel koguda rohkem kui 1000 nokatäit savi või muda
MINU AVASTUSED
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
SARI LOODUSE AABITS Loodust on põnev tundma õppida, ent veelgi olulisem on seda armastada. Armastus süveneb metsas olles ja seal uusi seoseid märgates. Looduse aabitsa sari võtab ümbritsevast elurikkusest käsitleda neid liike, kel on teistest enam väge meid õue kutsuda ja metsa meelitada. Sarja esimesse raamatusse on mahtunud 24 linnuliiki, kelle koju jõudmist kaugetelt maadelt me igal kevadel pikisilmi ootame. Paljud siia valitud tiivulistest on olnud meie esivanematele hingelähedased aastasadu või isegi aastatuhandeid. Mulle tutvustas neid Mamma ehk vanaema ja tema sai oma teadmised oma vanematelt. Raamat on mõeldud nii lastele kui ka nende vanematele. Lugegem seda koos ja märgakem koos looduse imesid!