2009. aasta august, laupäeva öö vastu pühapäeva
Tema nina täitsid öö küllastunud lõhnad ja valitses täielik tuulevaikus. Kuu, mis hetk tagasi suure ja kuldsena puulatvade kohal oli rippunud, liikus nüüd minema. Puude vahel seisis metskits ning jälgis teda, kael kange ja kõrvad kikkis. Kits, mõtles ta. Õige termin emase metskitse kohta oli tõepoolest kits. Emakitse kõrval aimas mees kitsetalle, kes muretult põõsastes tuhnis, et midagi söödavat leida, tundmata tema vastu vähimatki huvi. Jumal on hea, nentis mees. Täna öösel hoiab jumal meie üle oma valvavat kätt. Ta oli üksi tähtede all, üksi Herrängsskogeni promenaadil. Mõtted tulid ja läksid, liikusid tema teadvusest läbi ega jäänud pidama. Mida teevad koolinoored soojal selgel õhtul nagu praegu? Kodust lahkumisest peale polnud silma jäänud ühtegi joobes teismelist. Ehk olid need kohustustevabad nädalad oma jälje jätnud. Võib-olla olid koolinoored hoogsast sotsialiseerumisest ja vabadusest küllastunud ning valmistusid tagasi aedikusse naasma. Kodutud, mida nemad praegu teevad? Koguvad järgmiseks varjualuseta talveks jõudu? Tingimused on sel suvel kahtlemata parimad olnud. Ta oli üsna kindel, mida teevad jalgpallitüdrukud: magavad homseks mänguks välja. Viimaste nädalate jooksul tehtud edusammud ja neljapäevase treeningu ajal näidatud meeskonnatöö andis kindlust, et on ainult üks võimalus: nad võidavad. Ja see on igati välja teenitud. Kõik 9