Naha tervena hoidmine on õilmitsev tööstusharu, ometi tundub, et peaaegu keegi ei ole ühel meelel selles, mis tegelikult töötab. Mis on ühe arvates eluliselt tähtis, on teise meelest mürgine. Me ei suuda välja ravida aknet ega ekseeme, allergiad muutuvad ühe hullemaks ja autoimmuunhaigused üha tavalisemaks. Arst ja ajakirjanik James Hamblin kirjutab oma raamatus sellest, kuidas me oleme praegusesse olukorda jõudnud, uurides teadust ja kultuuri selle kohta, kuidas me tänapäeval oma naha eest hoolitseme. Ta vestleb dermatoloogide, mikrobioloogide, allergoloogide, immunoloogide, iluteenindajate, tükiseebientusiastide, riskikapitalistide, amišite, teoloogide ja paari sõna otseses mõttes petisega, püüdes välja selgitada, mida õieti tähendab olla puhas. Ta eksperimenteerib isegi duši all käimisest täieliku loobumisega ja avastab, et ta ei ole üksi. Sel teekonnal mõistab ta, et suurem osa puhtusestandardeid on tervisega seotud vähem, kui tavaliselt arvatakse.
