Jan Beltráni autobiograafiline, maagilise realismi lõimedega romaan viib lugeja Hispaaniasse Tenerifele. Ambivalentses peatuses satub ta kokku inimestega, kellest üks on õnneotsijast aednik, teine tormakas tädi ja kolmas elupõletajast leinaja. Pääseteed sellest peatusest pole ei tavalistel ega tavatutel tegelasel, ei lilledel ega kassidel.
Jan Beltrán on 24. aprillil 1970 Võrumaal Antslas sündinud eesti kirjanik, kelle sulest on ilmunud neli proosateost, mille aines on seotud peamiselt Hispaania ja Portugaliga. Enne aastatuhande vahetust kolis ta Tallinnast Helsingisse ja siis Pürenee poolsaarele, kus elas Lissabonis ja Barcelonas. Viimased viisteist aastat on ta elanud ja töötanud Kanaari saarestiku suurimal saarel Tenerifel. Tema romaanide temaatika on sageli seotud üksikisiku ja ühiskonna elu varjukülgedega.
Autorilt on varem ilmunud „La mala vida ehk neetud elu“, „Nora“, „Jumala poolt hüljatud“ ja „Mässav Barcelona“.
