PROLOOG
Kuidas kuningas Harald Sinihamba ajal paljaspeade käsi Skånes käis
Palju rahutuid mehi läks Skånest koos Bue ja Vagniga teele, ja ei olnud neil kellelgi Hjörungavågis õnne1; teised läksid koos Styrbjörniga Uppsalasse2 ja langesid koos temaga. Kui kodus aru saadi, et väheseid oli tagasi oodata, lausuti surnuitkusid ja püstitati mälestuskive, mispeale kõik mõistlikud mehed olid ühel meelel, et nii oligi kõige parem, sest nüüd võis loota rohkem rahu kui enne ja vähem maadejagamist terariistade abil. Nüüd tulid prisked aastad, nii rukist kui ka heeringat oli Vihje Snorri Sturlusoni Põhjala kuningasaagade kogumikule „Heimskringla“ (u 1230). „Olav Tryggvasoni saagas“ jutustatakse Taani kuninga Harald Gormssoni, hüüdnimega Sinihammas (Blåtand, võimul u 935–985) poja Sven Harkhabeme (Tveskägg, valitses 985–1014) sõjakäigust Norrasse, ristiusust taganenud jarl Håkani (srn 995) vastu. Snorri kirjutab: „Ka Bue Paks (Digre) Borgholmist (Ölandilt) ja tema vend Sigurd olid Jomsborgi viikingite pealikud. Seal olid ka Vagn, Åke poeg, ja Torgunn ja Bue õepoeg ja Sigurd.“ Hjörungavågis Norra läänerannikul toimus umbes 983. a suur merelahing, kus jarl Håkan saavutas legendaarses rahetormis võidu Jomsborgi viikingite üle. – Siin ja edaspidi tõlkija märkused. 2 Poollegendaarsest Styrbjörn Tugevast jutustab hiline „Styrbjörni saaga“, et ta oli Uppsala kuninga Eriku vara surnud venna poeg, kes juba 12-aastasena oli nii võimukas, et nõudis lellelt poolt kuningriiki. Kui talle seda ei antud, sai ta lellelt 60 täisvarustuses laeva ja seilas nendega Läänemerel ringi, kuni vallutas taanlastelt Jomsborgi ja sõlmis nendega liidu, et jalule seada oma võim svealaste riigis. 200 laevaga Fyriså suudmesse jõudnud, põletas Styrbjörn laevad, et võtta oma meestelt põgenemistee, ja läks koos Jomsborgi viikingitega Uppsala all Eriku vastu lahingusse. Nn Fyrisvalli lahing (u 985. a), mille tõepärasuse üle ajaloolased siiani vaidlevad, kestnud kolm ööpäeva ning lõppenud Styrbjörni langemise ja Eriku täieliku võiduga, mistõttu viimane sai hüüdnime Võidukas (Segersäll). 1
– 11 –