Öised varjud

Pühapäev Ævar märkas vannitoa aknast välja vaadates tulekahju ja nägi kummalist kuma krundi kohal, mis asus nende oma taga. Algul mõtles ta uniselt, et päike pidi keset ööd maja taha loojuma, aga siis kuulis ta vaikust lõhestavat kiledat hala ja taipas, mis toimub. Ta tõmbas püksid üles ja tormas ukse poole, ilma et oleks Rósat äratanud või mantlit selga pannud. Märjad oksad rebisid ta nahka, kui ta läbi krunte eraldava heki tungis. Tulekahju oli maja esiosas, nii et Ævar läks otse tagaukse juurde ja katsus linki. Kui uks ei avanenud, tagus ta vastu klaasi. „Halloo!“ hüüdis ta laupa vastu ruutu surudes. „Kas keegi on kodus?“ Ta eeldas, et kuuleb karjeid või et inimesed tulevad jooksuga, aga midagi ei juhtunud. Majas elas abielupaar kahe lapsega. Tegelikult ei olnud nad enam lapsed: mõlemad pidid kahekümne ringis olema, ehkki elasid veel vanemate juures. Ævar tundis, kuidas süda õhukese alussärgi all peksis, aga ei märganudki külma. Ta mõtles, kas peaks ukse maha murdma. Filmides nägi see lihtne välja, kuid ta teadis, et päriselus on asi teisiti. Selle asemel jooksis ta maja nurga juurde ja nägi oma jahma­ tuseks sissesõiduteele pargitud autot. Keegi võis kodus olla. „Mis lahti?“ Ringi pöörates nägi Ævar lähemale tormavat naabrimeest. Mis ta nimi oligi? Jón. Jens. Midagi sellist. „Tulekahju,“ vastas Ævar hingeldades. „Ma ei saa sisse. Ma ei tea, kas keegi on kodus. Ma…“ „Ma helistan häirekeskusse,“ ütles Jón või Jens, kel oli jätku­ nud mõistust mantel selga panna ja telefon kaasa võtta. Ævar oli paljajalu ja aluspesus, aga praegu ei olnud aega selliste tühiste asjade pärast muretseda.