2 USA Juhtimiskeskus (USCENTCOM) Camp as-Sayliyah Katar Pärsia laht on mu suurim probleem, doktor Curzon?” pöördus kindral Hunter sünktõsiselt Ava poole. Ta rääkis aeglaselt, kuid käskivalt, Alabama venitatud aktsendiga, mis lisas ta tohutule kehale kaalukust. Aval polnud aimugi. Ta kehas tõusnud pinge segas keskendumist. Naine raputas pead. Ta ei teadnud isegi seda, miks ta üldse siin viibib. Ta oli ikka veel suures segaduses. Ava päev oli alanud rahus ja vaikuses Bagdadi rahvusmuuseumis, kus ta täistuubitud kontoriruum oli üks väheseid pidevalt tegutsevaid kohti suletud ja tolmukorra alla mattunud galeriide hulgas. Ta oli välja vaadanud oma suurest aknast muuseumi avara sissepääsu juures – mis oli vana kuulsa Babüloni Ištari värava koopia –, kui kaks vormiriietes USA merejalaväelast ilmusid ette teatamata ta uksele. Talle valikuvõimalust jätmata viisid nad ta soomustatud Humveesse ja sõitsid betoonist õhkimiskindlate seinte ja okastraadiga ääristatud Bagdadi rahvusvaheliselt roheliselt alalt läbi, juhatades ta seejärel ala südames asuvasse üliturvalisse sõjaväelaagrisse, kus oli asunud FOB Prosperity. Igaüks Bagdadis teadis Prosperity mainet. Siin oli asunud üks Saddam Husseini kullatud marmorpaleedest, enne kui USA sõjaväelased muutsid selle Bagdadi juhtimis- ja kontrollimiskeskuseks. Kui armee tagasi tõmbus, sai sellest USA välisministeeriumi osakond ja see jäi muljetavaldavaks sõjaväeliseks eelpostiks. Ava polnud kunagi varem läbinud selliseid üksteisele järgnevaid kontrollposte ja mitmekordseid turvameetmeid – veel vähem relvastatud eskordi saatel ja ilma igasuguste selgitusteta. Saabudes tsooni piirdetõkete juurde, esitasid ta eskortijad läbipääsuloa, millel ilutses valge „A” täht sinisel taustal, mida raamis punane ring ja sõna „ARCENT”. Hoolimata sellest, et sissepääsu ootas pikk sõidukite rivi, heitsid valvesõdurid loale vaid kiire pilgu ja viipasid neile, et nad kohe läbi sõidaksid.
„KAS TEAD, MIS
19
moosese-m66k.indd 19
29.08.2016 16:14:13