ESIMENE PEATÜKK Hilissuvi, Dartmouth, 1933 „Noh, mida te sellest arvate?“ Proua Craven, kes oli Dart mouthis üks lugupeetumaid isikuid, pani kokkumurtud Torbay Heraldi hommikuse numbri Kitty Underhay ja tema vanaema ette ning suskis nimetissõrmega väikest esilehe artiklit. Oli õhtupoolik ja nad istusid Kitty vanaema elutoas Dolphini hotellis. Päike paistis sisse suurest tinaraamidega eendaknast, kust avanes vaade jõele ja kaldapealsele. Proua Craven oli helistanud oma sõbrannale, Kitty vana emale, vaevu pool tundi enne kohale ilmumist. Kitty, kes soovis küll kogu oma poolelioleva töö – naelte, šillingite ja pennide tulpadega tegelemise – sinnapaika jätta, oli proua Craveni nõudmisest, et ka tema kohal viibiks, mõnevõrra jahmunud. Ta teadis, et pole proua Craveni lemmik. Tundus siiski, et baarikviitungitega tegelemine peab ootama. „Sa leidsid laiba?“ Proua Treadwell luges artiklit läbi lornjeti. „Täna?“ „Jah, täna hommikul. See oli hirmus. Olin koos Loveday Jenningsiga. Sa ju mäletad Lovedayd, kohutav kehahoiak, ja ema sundis teda lapsena kodus ringi käima, raamat pea peal. Olime just kümnenda tii juures ja läksime griini poole, kui nägime liivatakistuses surnukeha. Oleksin sulle varem helistanud, aga inspektor pidi mu ütluse võtma ja Lovedayga rääkima. Kui see armetu ajakirjanik minu käest mõrva kohta küsis, ei teadnud ma, et nad olid kapten Bryanti vahistanud. Olen rabatud, et see nii kiiresti ajalehte jõudis, aga see reporter
Issuu converts static files into: and more. Sign up and create your flipbook.