„Miks sa seal elad?“ on nii mõnigi minult elu jooksul küsinud, kui ütlen, et ma ei ela Tallinnas, Tartus ega isegi Viljandis mitte, vaid hoopis maal – Mulgimaal.
See on ainus paik maailmas, kus olen tõeliselt õnnelik ja päriselt kodus. See on paik, kus tunnen, et nii inimesed, loodus kui kultuur on omad ja toetavad mind. Ka töö mulgi keele hoidja, edendaja ja õpetajana on kuidagi iseenesest minuni jõudnud. Ärkan iga päev tänulikuna, sest saan elada seal, kus tahan, ja teha tööd, mida armastan.
Minus ja minu ümber leidub mulgi jonni, iseteadlikkust, uhkust, alalhoidlikkust ja uuenduslikkust – kõike seda, mis teeb mulkidest mulgid. Vürtsi lisavad mulgimust huumor, mahlakad ütlemised, kirevad rahvariided ja värvikad isiksused.
Nendest kildudest koosneb minu Mulgimaa ja just sellisena ma teda armastangi.
