Meie Eesti

Epp Petrone

MEIE EESTI

KESOLIENNE?

Kakssada miljonit aastat tagasi elasid siin kandis dinosaurused

„Emme, kumb oli enne, kas Eesti või kirik?“ pärib Anna.

...„Ja kuidas Eesti üldse alguse sai?“

...„Ja veel – kes otsustas, mis Eestile nimeks saab?“

...„Ja mis siin maal enne seda oli, kui Eesti tuli?“

Küsimusi muudkui tuleb, aga kus on vastused?

„See oli umbes nii...“ ütleb emme. „Alguses oli Eestimaa asemel meri, tasapisi kuivas meri väiksemaks ja tuli maa. Siin hakkasid elama dinosaurused. Nad surid ära ja tekkisid inimesed. Alguses ei osanud inimesed rääkida, aga siis õppisid selle selgeks – ja nimetasid oma maa Eestiks.“

„Mis need dinosaurused on?“ pärib Anna.

Esemed esimesest inimasustusest Eestis

Eesti vanim kivikirik asub Saaremaal Valjalas

Joonista, missugune võis välja näha Eestis elanud dinosaurus.

„Veidi draakonite moodi loomad.“

Aa, draakoneid teab Anna küll. Suured ja hirmsad elukad ja neil tuleb suust tuld välja – muinasjutus on nii. Vana aeg ongi nagu muinasjutt.

„Ah et siis nende draakoniluude peale tekkiski Eesti? Mitu aastat tagasi see juhtus?“ pärib Anna. Ja talle tuleb veel midagi meelde. „Emme, kas sääsed olid siis juba olemas? Kas sipelgad ja kärbsed olid olemas? Emme, kes olid enne, kas kärbsed või Eesti?“

Emme naerab. Ei saa Annal ka küsimused otsa! Kust küll kõik need vastused saada?! Aga Annal on plaan. Kui ta suureks saab, hakkab ta teadlaseks ja uurib ise kõik asjad välja. 

paraadil

Algul oli ainult Eestimaa, aga siis sündis Eesti riik. Ja kui Eesti riik sündis, oli sõda ka. Anna teab. Issi rääkis.

„Aga miks seda sõda vaja oli?“ päris Anna.

„Sest vaenlane ei tahtnud, et Eestil oleks oma riik.“ Nii ütles issi tookord. Aga mis vaenlane? Anna uuris edasi.

„Noh, naabrid, Eestil olid natuke kurjad naabrid,“ vastas issi.

Miks need naabrid siis nii kurjad olid? Anna peab seda veel edasi uurima. Võibolla oli neil paha tuju, paha elu?

Aga oli mis oli, täna on Eestil sünnipäev. Ja täna on paraad. Anna kõnnib koos issiga ja vaatab paraadi.

Paraad tähendab seda, et püssidega mehed marsivad ja suured tankid sõidavad. Tankid on nagu autod, aga neil pole aknaid ja neil on ees suur toru. Sellest torust saab inimese pihta lasta. Anna teab seda, aga ta ei usu seda.

Ja Anna teab, et tanke on vaja. Issi ütles nii, aga aru Anna sellest tegelikult ei saa.

Selline on tank.

Loodetavasti ei ole meil vaja seda kasutada

„Kas see on ikka hea mõte, et meil tankid on?“ arutab ta.

„No mõtle ise. Kui vaenlane tuleb, siis saab tankiga vaenlase pihta lasta.“ Nii ütleb Marta. Tema on juba kaks aastat koolis käinud. Tema teab igasuguseid asju. Aga võibolla ei tea Marta ka kõike.

Anna katsub ikka ise mõelda.

„Issi, aga äkki tuleb vaenlane just sellepärast, et ta saab vihaseks, et meil tankid on ja et me nendega uhkustame?“

„Ära muretse,“ ütleb issi. „Ära üldse muretse!“

Aga Anna ei oska ilma. Ta vaatab issi kukilt tanke ja muretseb. Äkki Eesti uhkustab liiga palju? Lasteaias küll ütleb kasvataja, et oma asjadega ei tohi uhkustada. Kas seda paraadi ikka on vaja? Äkki tulebki vaenlane, kui me niimoodi uhkustame?

Siis saab paraad aga läbi ja nad kõnnivad läbi lume kodu poole. Seal ootab kook. Eesti sünnipäevakook. 

EESTILIPPJALASTE LIPP

Meie Eesti! Põhjas naabriks Soome, lõunas Läti, idas Venemaa, läänes Rootsi

Eestimaa on nii oma, mõtleb Anna. Suur sabaga Saaremaa ja selle kohal Hiiumaa nagu käega viipamas. Ja kõige keskel Võrtsjärv silma tegemas. Ja teisel pool on Peipsi, suur sinine silm. Kumb on suurem, kas Saaremaa või Peipsi järv? Anna uurib kaarti ja mõtleb, et kunagi uurib ta ka selle välja.

Ja Eestimaal on oma kangelased. Kõige vanem kangelane on Kalevipoeg. Tema isa oli Kalev ja sellepärast oligi ta nimi Kalevipoeg. „Kas ta ikka oli päris?“ uurib Anna emmelt.

„Ikka päris!“

„Aga äkki oli see ainult muinasjutt?“

„Kindlasti elas meie maal üks väga tugev ja tubli mees, Kalevipoeg,“ kostab emme vastu. „No mõtle ise, kas sa kujutad ette, et muinasjutuvestjad tulid salaja koosolekule ja mõtlesid Kalevipoja välja? Nii need asjad ei käi. Iga legendi taga on tõde.“

Eestipindalaon

45 339 ruutkilomeetrit.

Kalevipoja ausammas

Tartus

Joonista oma lipp.

Sinine kui taevas, must kui muld, valge kui valgus

Eesti vapil on kolm lõvi ja tammeoksad

Mhm, aga äkki ikkagi oli salajane koosolek?... Annale meeldivad igasugused salajased asjad. Ja talle meeldib see lugu, et ükskord oli sõda ja oli selline aeg, kui Eesti riigi lippu tuli hoida salaja peidus. „Sa võisid isegi surma saada, kui su kodu peidukohast Eesti lipp leiti,“ räägib emme. „Näiteks minu vanaisal oli lipp peidetud salakohta korstna sisse telliste vahele...“

„Kui sõda uuesti algaks,“ plaanib Anna, „siis mina peidaksin lipu meie köögis prügikasti taha, seal on üks lahtine laud. Sealt ei leiaks seda keegi üles!“

Emme vanaisa sinimustvalge lipp on korstnast välja võetud ja ikka alles. See on üks hea ja rahulik lipp, see Eesti lipp. Aga natuke igav ka, mõtleb Anna. Mõnel maal on palju lõbusam lipp! Miks Eesti lipul kollast ja punast ei ole?

Anna joonistab Eestile uue lipu. „Sinine on sinu taevas...“ ümiseb ta. Aga sinise taeva nurgas on päike ilusa punase suuga naeratamas. Vaat selline on Eesti laste lipp. 

LIPUPÄEVAD

Tartu rahu, 2. veebruar

Eesti iseseisvuspäev, 24. veebruar

„Oi, pime on käes. Issi, mine võta lipp maha,“ hüüab emme.

„Miks? Miks ei või lipp pimedas lehvida?“ uurib Anna. Aga issi läheb juba õue ja hüüab üle õla: „Anna, meil on lipuseadus!“

Lipuseadus? Mis on lipuseadus? Anna hakkab uurima. „Kas lippu võib ikka iga päev üles panna?“

„Võib küll,“ vastab emme. „Eesti lipu võib Eestimaal välja panna iga päev valgel ajal. Kui sul on näiteks sünnipäev, võid ka lipu masti tõmmata. Aga mõnel päeval lausa peab lipu üles panema: kui on Eesti ametlikud pidupäevad, meie lipupäevad.“

„Aga miks siis issi õue kiirustas...?“ hakkab Anna küsima.

Ja emme juba jätkab: „Lipupäeval peab lipp oma maja küljes olema päikesetõusust päikeseloojanguni. Kes lippu välja ei pane, see rikub seadust.“

„Aga kui päike ei paista ja sajab vihma? Siis ei olegi ju päikesetõusu ja -loojangut?“

Emadepäev, maikuu teine pühapäev

Tarkusepäev, 1. september

Võidupüha, 23. juuni

Isadepäev, novembri teine pühapäev

„Mhm!“ noogutab emme. „Siis vaadatakse internetist või kalendrist järele, mis kell päike seal pilvede taga tõuseb... ja pannakse lipp ikka õigeks kellaajaks õigesse kohta.“

„Aga emme, tegelikult päike ei tõuse, päike hoopis hõljub seal ja maa tiirleb ümber päikese!“ ei saa Anna ütlemata jätta. Tal on juba igasuguseid asju maailma kohta välja uuritud.

Siiski, Eesti lipuga ei ole tal veel kõik selge.

„Aga emme, kui meie majas on näiteks öösel pidu? Kas siis võib trahvi saada, kui meil lipp õues lehvib?“

Jälle oskab Anna niimoodi küsida, et emme jääb hätta. Lähme otsime internetist, mis on õige vastus! 

Jaanipäev, 24. juuni

Milline võiks olla sinu sünnipäev?

Õige vastus! Ainult kord aastas lubab seadus lippu öö otsa lehvitada, see on võidupühal, 23. juuni öösel vastu 24. juunit.