„Väejuhist ja riigivalitsejast veel üksildasem on vist ainult luuletaja, sest kes võib talle nõu anda selles lugematute valikute ahelas, millest vähehaaval saab luuletus.“ Thornton Wilderi 1948. aastal ilmunud eksperimentaalne kiriromaan „Märtsi iidid“ viib lugeja Julius Caesari aegsesse Rooma, kohtuma ühe maailmaajaloo paeluvaima isikuga. Leidlikult üles ehitatud loo kihtide vahelt koorub eeskätt ajaloo esimese diktaatorina tuntud Caesari inimlik, teadmisjanune ja üllas pale sellisena, nagu see paistis tema tapmisele eelnevatel kuudel perekonnale, leegionäridele, impeeriumi roomlastele ja Kleopatrale – Egiptuse viimasele vaaraole. Romaani lehekülgedelt käib läbi kogu Rooma oma värvikas rahvarohkuses: agulite, villade ja paleede elanikud, lärmakad noored, nooblid daamid ja nägusad lõbunaised, ja salakuulajad ning palgamõrvarid, kes kuni saatusliku päevani 15. märtsil 44 eKr ähvardavate varjudena Caesari kannul püsisid. Ühes romaaniga ilmub esimest korda eesti keeles autori vennapoja järelsõna. Toetudes sellis
