„Lalitavistara“ on Buddha elulooraamat. Selles kirjeldatakse Siddhārtha Gautama ehk ajaloolise Buddha noorpõlve, tema aastaid kestnud otsinguid ja vaimset teekonda kuni budismi õpetuse sõnastamiseni.
Raamat on kokku pandud kaks tuhat aastat tagasi ja tugineb allikatele, mis on pärit budismi algusaegadest. Eriti väärtuslikuks muudavad „Lalitavistara“ autobiograafilise elemendiga tekstilõigud, kus Gautama räägib mälestusi ja kirjeldab oma meeleseisundeid. Osa neist on esitatud koguni mina-vormis sisekõnena.
„Lalitavistara“ pajatab muidugi ka kuulsad lood Buddha elust. Näiteks selle, kuidas ta kohtab vana inimest, siis haiget ja lõpuks surnut. Nähtu vapustab teda väga ja ajendab elu mõtte üle järele mõtlema. Ta lahkub kodust, harib end mitme vaimse õpetaja juures, seejärel praktiseerib askeetide ränki harjutusi. Lõpuks mõtiskleb ta puu all ja taipab ehk jõuab budismini.
Raamatu lõpetab kuulus loeng budismi põhialustest, mille Buddha pidas 35-aastasena oma esimestele õpilastele, keda oli viis. Sellest algas tema
