Esimene peatükk
F
ethering asub lõunarannikul, mitte kaugel Tarringist. Kuigi asum nimetab end külaks, ei ole Fethering koht, mille nimetamine tooks selle silmapilkselt meelde neile, kes nostalgitsevad idealiseeritud, ehedama Inglismaa järele. Hoolimata paljude külale traditsiooniliselt omaste komponentide – üks kirik, üks pood, üks kõrts, üks bensiinijaam ja terve rida inimesi, kes nimetavad end maa-aadlikeks või skvaieriteks – olemasolust on Fethering tegelikult siiski kõigest võrdlemisi suur linnalähedane asum. Selle südameks on peatänav, kus mõned ränikivist fassaadiga kotedžid pärinevad kaheksateistkümnenda sajandi algupoolelt. Nende hoonete talupoeglikku lihtsust, mis oli esialgsete, kalameestest omanike jaoks piisav, on täiendatud kanalisatsiooni, gaasikeskkütte, tinaraamis pakettakende ja kopsakate hinnasiltidega. Peatänavast eemale jäävad viimase pooleteise sajandi jooksul üksteise järel kerkinud uusarendused, paiknedes poolringidena, mille diameetri moodustab meri. Viktoriaanliku ja Edwardi ajastu lõpujärk lisas piirkonda toekate, austusväärsete perekodude ringi. Nende taga pandi 1930ndatel püsti kaarekujuline kompleks rohmakaid fantaasiavaeseid betoonmaju, mida peagi hakkas ümbritsema üha laienev puust bangalote laviin. Sõjajärgsel perioodil ehitati külast põhja poole jäävale alale mõned rangelt korrapärased kvartalid maakonnale kuuluvaid üürimaju ja piirkond sai tänu planeerijate olematule irooniatunnetusele nimeks Pahupool. 9