15 [20] 2025
EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED
PROCEEDINGS OF THE ART MUSEUM OF ESTONIA
EESTI KUNSTIMUUSEUMI TOIMETISED
PROCEEDINGS OF THE ART MUSEUM OF ESTONIA
Vabanumber Varia Issue
Esikaanel: Kadrioru lossi peasaali laemaal „Diana ja Actaeon“. Detail. 18. sajand. Eesti Kunstimuuseum On the cover: Ceiling painting Diana and Actaeon in the main hall of the Kadriorg Palace. Detail. 18th century. Art Museum of Estonia
Ajakirjas avaldatud artiklid on eelretsenseeritud. / All articles published in the journal were peer-reviewed.
Rahvusvaheline kolleegium / International Advisory Board:
Kristiāna Ābele, PhD (Läti Kunstiakadeemia, Riia / Art Academy of Latvia, Riga)
Sirje Helme, PhD (Eesti Kunstimuuseum, Tallinn / Art Museum of Estonia, Tallinn)
Kadi Polli, PhD (Eesti Kunstimuuseum, Tallinn / Art Museum of Estonia, Tallinn)
Elina Räsänen, PhD (Helsingi Ülikool, Soome / University of Helsinki, Finland)
Toimetuskolleegium / Editorial Board:
Hilkka Hiiop, PhD (Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts)
Liisa Kaljula, PhD (Eesti Kunstimuuseum / Art Museum of Estonia)
Elnara Taidre, PhD (Eesti Kunstimuuseum / Art Museum of Estonia)
Peatoimetaja ja numbri koostaja / Editor-in-chief and editor of the issue: Greta Koppel, PhD
Keeletoimetajad / Language editors: Klaire Kolmann (eesti keel / Estonian),
Richard Adang (inglise keel / English), Kaja Kährik (inglise keel / English)
Tõlkijad / Translators: Kaja Kährik (eesti-inglise-eesti / Estonian-English-Estonian),
Tiina Randus (eesti-inglise-eesti / Estonian-English-Estonian), Madli Valk (eesti-inglise / Estonian-English), tõlkebüroo Avatar / Avatar Translation Bureau (eesti-inglise / Estonian-English)
Kujundus / Graphic design: Tuuli Aule (küljendus ja uuendatud makett / layout and updated design concept), Mari Kaljuste (baasmakett / initial design concept)
Fotod Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluvatest teostest / Photographs of the artworks from the Art Museum of Estonia collection: Stanislav Stepaško
Eesti Kunstimuuseum / Art Museum of Estonia
Weizenbergi 34 / Valge 1, 10127 Tallinn, Eesti / Estonia kunstimuuseum.ekm.ee
Uurimistööd toetab Kultuuriministeerium valdkondliku teadustegevuse eelarvest. / This publication is supported by the Estonian Ministry of Culture from the research activities budget.
Väljaande trükkimist toetab Eesti Kultuurkapital. / The printing of this publication is supported by the Cultural Endowment of Estonia.
© Väljaandja Eesti Kunstimuuseum 2025 / Published by the Art Museum of Estonia 2025 © Tekstide autorid / Authors of the texts © Teoste ja fotode autorid ja/või autoriõiguste valdajad / Artists and photographers and/or copyright holders of the artworks and photographs
ISSN 1736-5503
ISBN 978-9949-687-71-8
Trükk / Printed by:
Tallinna Raamatutrükikoda
Palume teoste ja/või fotode autoriõiguste omanikel ja/või haldajatel, kellega ei ole ühendust saadud, pöörduda vajadusel Eesti Kunstimuuseumi poole. The copyright owners and/or holders of artworks and/or photographs who have not been notified may contact the Art Museum of Estonia.
Sisukord / Contents
Greta Koppel
ARTIKLID / ARTICLES
Triin Metsla
• Liigitamise ja klassifitseerimise võimust kunstiajaloos. Elo-Reet Järve näituste retseptsioon ja tema loomingu kanoniseerimine tarbekunstiks
1970.–1980. aastate Eesti NSVs 13
• On the Power of Categorisation and Classification in Art History: The Reception of Elo-Reet Järv’s Exhibitions and the Canonising of Her Oeuvre as Applied Art in the Estonian SSR in the 1970s–1980s 33
Hilkka Hiiop, Triin Kröönström, Aleksandra Murre, Eva Tammekivi, Hannes Vinnal
• Uus vaade Kadrioru lossi peasaali laemaalidele. Ajalugu ja konserveerimine 57
• A New Perspective on the Ceiling Paintings of the Main Hall of Kadriorg Palace: History and Conservation 77
Ulrika Jõemägi
• Herman Halliste tegevus Tallinna Eesti Muuseumi vanavarakogujana rannarootsi aladel 1920. aastal 108
• Herman Halliste’s 1920 Expedition to Coastal Swedish Communities for the Estonian Museum in Tallinn 120
Kersti Kuldna-Türkson
• Maaelu idüll ja moodsad linnarütmid. Läti portselantaldrikud Eesti Kunstimuuseumi kogus 138
• Rural Idyll and Modern City Rhythms: Latvian Porcelain Plates in the Collection of the Art Museum of Estonia 151
Heie Marie Treier
• Katkestused ja järjepidevus. Kuidas mõista Henn Roode väikeste maalide lähedust Karl Pärsimäe maalidega? 174
• Interruptions and Consistency: How to Understand the Similarities of Henn Roode’s Small Paintings to Works by Karl Pärsimägi? 187
Juta Keevallik
• Märkmeid maalide restaureerimisest ja restauraatoritest Eestis 19. sajandil 212
• Notes on Painting Restoration and Restorers in 19th-century Estonia 224
JUHTUMIUURINGUD / CASE STUDIES
Jan de Vries
• Ahtripeegel Friisimaalt 239
• A Stern Board from Fryslân 245
Sergiusz Michalski
• Peeter I Rootsi-vastane sümboolika Tallinnas Kadrioru lossi suures saalis 255
• Peter the Great’s Anti-Swedish Emblematic Pun in the Main Hall of Kadriorg (Katharinenthal) Palace in Tallinn 258
Autorid / Authors
Varem ilmunud / Previously Published
Saateks
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised on kord aastas ilmuv eelretsenseeritud teadusajakiri, mida annab välja Eesti Kunstimuuseum. Ajakirjas avaldatakse artikleid üldistel museoloogilistel teemadel, aga ka konkreetsemalt kunstielu valdkondi ning kunstiteoste uurimist, säilitamist ja eksponeerimist puudutavaid käsitlusi, mis aitavad kas otseselt või kaudsemalt tutvustada ja mõtestada Eesti Kunstimuuseumi kogusid, ajalugu ja missiooni. Toimetised jaotuvad nii teemanumbriteks, kus fookus on suunatud ühele kindlale uurimisteemale, kui ka vabanumbriteks. Ajakiri on välja kasvanud Kadrioru kunstimuuseumis (toona väliskunstimuuseum) algatatud rahvusvaheliste kevadkonverentside sarja artiklikogumikust (2007), millest kujunes peagi kogu Eesti Kunstimuuseumi rahvusvahelist teaduskoostööd tutvustav uurimuslike artiklite kogumik eesmärgiga pakkuda kunstinähtuste ja -teemade käsitlemiseks laiemat dialoogiruumi. Sooviga dialoogiruumi veelgi laiendada koostame Eesti Kunstimuuseumi Toimetisi alates 2024. aasta numbrist ka vabanumbritena, kuhu valib avaliku kutsungi tulemusel laekunud ettepanekute seast artiklid toimetuskolleegium. Selliselt pakub ajakiri platvormi mitmekülgsemateks teemakäsitlusteks kohalikul uurimisväljal.
Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste 2025. aasta number on vabanumber, kuhu oleme koondanud valiku Eesti Kunstimuuseumi kogudega ning muuseumi-, konserveerimis- ja kunstiajalooga seotud artikleid. Perioodid ja valdkonnad varieeruvad, kuid ühendava traagelniidina läbib artikleid rangete piiride tõmbamise teema, eeskätt seni kehtinud piiride kunstlikkus, mis pahatihti päädib hõlmamise asemel väljajätmisega. Mitme artikli autorid osutavadki tarvidusele vaadata kunstiajaloos ja museoloogias uue kriitilise pilguga üle pikalt domineerinud iganenud süsteemid ja kogumisprintsiibid.
Kunstiteadlane Triin Metsla käsitleb kunstnik Elo-Reet Järve 1970.–1980. aastate näituste retseptsiooni näitel klassifitseerimise ja kanoniseerimise probleemistikku kunstiajaloos. Materjalikesksusest lähtudes liigitati Järve looming omal ajal meelevaldselt tarbekunsti alla, ent nüüd vaadatakse seda pluralistlikuma kunstidiskursuse osana ning just klassifitseerimisele allu(ta)matuses avaldub selle kaasaegsus tänapäeval. Omaaegsed väärtushinnangud on jätnud jälje ka Eesti Kunstimuuseumi kogudesse, kust Järve loomingut praegu ei leia. Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Linnaarhiivi spetsialistide läbi viidud multidistsiplinaarsed uuringud aitasid heita uue pilgu Kadrioru lossi laemaalingu loole: laemaalingu seisundi kaardistamine konservaatorite, kunstiajaloolaste ja
arhiivispetsialistide ühistööna 2024. aasta kevadel võimaldas teose mitmekülgset lähivaatlust ning tõi väärtuslikku uut teavet nii Eesti kunstiajaloost kui ka Kadrioru lossi laemaali valmimise (k.a autor ja dateering), tehnikate ja konserveerimisajaloo kohta. Uusi teadmisi saadi ka sotsiaalsete ja majanduslike suhete kohta 18. sajandi Tallinnas. Mahukas artiklis selgitavad autorid, kuidas eri valdkondade ekspertide horisontaalne koostöö aitab leida ja kinnitada uusi teadmisi ning kummutada vanu juurdunud tõdesid.
Ulrika Jõemägi ja Kersti Kuldna-Türksoni artiklid on kasvanud välja aastatepikkusest Eesti Kunstimuuseumi kogude uurimisest, mille töövilju esitleti 2024.–2025. aastal Eesti Kunstimuuseumi 105. tegevusaastale pühendatud mahukal näitusel „Käpikust Kölerini. Muuseumikogu sünnilugu“ Kadrioru kunstimuuseumis. Jõemägi uurib muuseumi kogumistegevuse algusaastaid, mil valdav kogumisprintsiip oli pärandi päästmine ning etnograafilist ja esteetilist materjali väärtustati võrdselt. Tema artikli lähtekoht on muuseumi arhiivist leitud ainulaadne foto, millel on jäädvustatud hetk välitöödelt vanavara kogumise kampaania käigus 1920. aastatel. Kuldna-Türkson käsitleb Läti Baltarsi portselani kogu juhtumit, tutvustades, kuidas portselanesemed, mille 1928. aastal ostis kunstimuuseumile Eesti Kultuurkapital, anti 1979. aastal üle Läti kunstimuuseumile, vahetades need Amandus Adamsoni ja August Weizenbergi skulptuuride vastu. See näide illustreerib mitut etappi muuseumi kogu ja kogumispoliitika ajaloos.
Kunstiteadlane Heie Treier uurib Henn Roode ja Karl Pärsimäe loomingu nn sugulaslike aspektide näitel kunstitraditsiooni järjepidevuse teemat. Traditsiooniliselt 20. sajandi kunstiajalookäsitlustes rõhutatud katkestuste kujundi kõrvale toob autor järjepidevuse motiivi kunstiloomes, minevikukunstiga teadliku suhestumise, mis vähemalt üksiku looja tasandil võimaldas luua ajalookatkestuste vahele ühendavaid sildu ja isiklikku aegruumi.
Omaaegsest kunstikirjutusest ja ajakirjandusest aastakümnete jooksul kogutud info põhjal lisab kunstiajaloolane Juta Keevallik hinnalist uut teavet Eesti restaureerimispraktikate kohta 19. sajandil. Muu hulgas vaatab ta, kuidas toonane restaureerimisteooria kajastus siinses praktikas, tutvustades lähemalt tol ajal tegutsenud maalirestauraatoreid ning prominentsete kunstiteoste restaureerimisega seotud arutelusid.
Toimetiste juhtumiuuringute osast leiab sel korral kaks lühiartiklit välisautoritelt ning Eesti Kunstimuuseumi kogude uurimise ja tutvustamise seisukohalt on meil selle üle väga hea meel. Hollandi merendusajaloo uurija Jan de Vries identifitseerib Eesti Kunstimuuseumi kogus religioosse esemena säilitatud objekti, lõimides siinse kunstiajaloo Hollandi merendusajalooga. Oma artiklis juhib ta tähelepanu kunsti- ja majandusajaloo tihedatele suhetele ning rahvusvahelise valdkondadeülese ekspertiisi võrgustumise tähtsusele ajaloomälu taastamisel. Poola kunstiajaloolane professor Sergiusz Michalski on kirjutanud kommentaari Kadrioru lossi peasaali maalide teemal. Korrigeerides viljavihuga emblemata ladinakeelse deviisi tõlget, avab ta poliitilise propaganda funktsiooni täitnud pildi satiirilise sõnumi, mis on maali senistest ikonograafilistest tõlgendustest välja jäänud.
Greta Koppel
Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste peatoimetaja
Foreword
The Proceedings of the Art Museum of Estonia is a peer-reviewed scholarly journal issued annually by the Art Museum of Estonia. The journal publishes articles covering general topics related to museology, as well as discussions of more specific art-related themes, such as studying, conserving and exhibiting art works which either directly or indirectly promote the popularisation and interpretation of the collections, history and mission of the Art Museum of Estonia. The Proceedings are published either as thematic issues focussing on one particular field of study or as free-compilation issues. The journal grew out of a collection of articles, first issued in 2007, based on the series of international spring conferences held at the Kadriorg Art Museum (the Museum of Foreign Art at the time), which soon turned into a collection of scholarly articles showcasing the international scientific cooperation of the Art Museum of Estonia. The purpose of the Proceedings was to provide a larger dialogue space for discussions on art phenomena and art-related topics. With the aim of providing an even broader space for dialogues, starting with the 2024 issue we have also published the Proceedings of the Art Museum of Estonia as freecompilation issues, with articles selected by the editorial board from among the proposals received after a public call for proposals for articles. In this way, the Proceedings provides a platform for more diverse topics in the local field of research.
The 2025 issue is a free-compilation issue that contains a selection of articles related to the study of the collections of the Art Museum of Estonia, conservation research and art history. The periods and fields vary, but the articles are linked by the theme of the problematics of drawing strict boundaries, highlighting the artificially constructed nature of such traditionally accepted divisions, which often results in exclusion rather than inclusion. The authors of several articles point to the need to take a fresh critical look at the long-dominant, yet now outdated systems and collection principles in art history and museology.
The art historian Triin Metsla discusses the problems of classification and canonisation in art history, using the reception of the artist Elo-Reet Järv’s exhibitions in the 1970s and 1980s as an example. Based on its material, Järv’s work was arbitrarily classified as applied art at the time, but is now viewed as part of a more pluralistic art discourse, because
it is precisely its resistance to classification that reveals its contemporary relevance today. The low valuation of her work during her time has also left a mark on the collections of the Art Museum of Estonia, which currently owns no work by Elo Järv.
Multidisciplinary research conducted by specialists from the Art Museum of Estonia, the Estonian Academy of Arts, and the Tallinn City Archives helped to shed new light on the history of the ceiling paintings in Kadriorg Palace. Mapping the condition of the ceiling painting in spring 2024, in collaboration with conservators, art historians and archivists, allowed for a comprehensive close-up examination of the work and yielded valuable new information about Estonian art history, the creation of the Kadriorg Palace ceiling painting (including the author and date), techniques and conservation history. New insights were also gained into social and economic relations in 18th-century Tallinn. In this extensive article, the authors explain how horizontal cooperation between experts in different fields helps to discover and confirm new knowledge and refute old, entrenched beliefs.
The articles by Ulrika Jõemägi and Kersti Kuldna-Türkson are based on their years of research into the collections of the Art Museum of Estonia. The results of this work were presented in 2024–2025 at the Kadriorg Art Museum in a large-scale exhibition entitled From Mittens to Köler: The Birth of the Museum’s Collection, dedicated to the 105th anniversary of the Art Museum of Estonia. Jõemägi examines the early years of the museum’s collection activities, when the prevailing principle was to preserve heritage, and ethnographic and aesthetic materials were valued equally. The starting point for his article is a unique photograph found in the museum’s archives, which captures a moment from fieldwork during a heritage rescue campaign in the 1920s. Kuldna-Türkson discusses the case of the collection of Latvian Baltars porcelain, explaining how the porcelain items purchased for the Art Museum by the Cultural Endowment of Estonia in 1928 were given to the Latvian Art Museum in 1979 in exchange for sculptures by Amandus Adamson and August Weizenberg. This example illustrates several stages in the history of the museum’s collection and collection policy.
The art historian Heie Treier examines the theme of consistency in art tradition through examples of related aspects in the work of Henn Roode and Karl Pärsimäe. Alongside the image of discontinuity traditionally emphasised in 20th-century art history, the author introduces the motif of consistency in art, a conscious relationship with the art of the past, which, at least on the level of the individual creator, made it possible to build bridges between historical disruptions and create a personal space-time. Based on information gathered over the course of decades from the art writing and journalism of the time, the art historian Juta Keevallik adds valuable new information about restoration practices in Estonia in the 19th century. Among other things, he examines how restoration theory at the time was reflected in local practice, introducing the painting restorers who were active at the time and discussions related to the restoration of prominent works of art.
The case studies section of the compilation this time includes two short articles by international authors, which we are very pleased about from the perspective of researching and promoting the collections of the Art Museum of Estonia. Jan de Vries, a researcher of
Dutch maritime history, identifies an object preserved as a religious artefact in the collection of the Art Museum of Estonia, linking local art history with Dutch maritime history. In his article, he draws attention to the close relationship between art and economic history and the importance of international cross-disciplinary networking in restoring historical memory.
The Polish art historian Professor Sergiusz Michalski has written a commentary on the paintings in the main hall of Kadriorg Palace. By correcting the translation of the Latin motto on the emblemata with a grain sheaf, he reveals the satirical nature of the image, which served as political propaganda, overlooked in previous iconographic interpretations of the painting.
Greta Koppel Editor-in-chief
of the Proceedings of the Art Museum of Estonia
Autorid
Authors
Hilkka Hiiop (snd 1974), PhD, on Eesti Kunstiakadeemia rektor. Kuni 2017. aastani töötas ta konserveerimisspetsialistina paralleelselt nii Eesti Kunstiakadeemias kui ka Eesti Kunstimuuseumis. 2012. aastal kaitses ta doktoritöö nüüdisaja kunsti säilitamise teemal. Erialast tööd on ta teinud Berliini Gemäldegaleries (1999), praktiseerinud Amsterdami konserveerimisstuudiotes (1999–2002) ning tegutsenud Roomas seinamaalingute konservaatorina (2003–2009). Tema tegevus Eestis hõlmab nii konserveerimist kui ka teadustööd, mis ulatub keskaja kunstist nüüdiskunstini ning seinamaalingutest installatsioonideni. Lisaks on Hiiop juhtinud tehnilisi uuringuid ja konserveerimisprojekte, kureerinud temaatilisi näitusi ning publitseerinud arvukalt erialaseid artikleid ja raamatuid. Tema tegevusvaldkonda kuulub ka eriala edendavate digitaliseerimisprojektide kureerimine.
Hilkka Hiiop (b. 1974), PhD, is the rector of the Estonian Academy of Arts. Until 2017, she worked simultaneously at the Estonian Academy of Arts and the Art Museum of Estonia as a conservation specialist. In 2012, she defended her doctoral thesis on the preservation of contemporary art. She has worked at the Gemäldegalerie in Berlin (1999), at conservation studios in Amsterdam (1999–2002), and as a mural conservator in Rome (2003–2009). In Estonia, she has worked as a conservator and researcher on everything from medieval to contemporary art, and from murals to installations. In addition, Hiiop has led several conservation and technical research projects, curated thematic exhibitions, and published numerous professional articles and books. Her field of activity also includes curating digitisation projects that promote the art and heritage conservation.
Ulrika Jõemägi (snd 1975), MA, lõpetas 1998. aastal Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse eriala lõputööga „Eesti Kunstimuuseumi varad aastatel 1919–1940“. Alates 1997. aastast töötab ta Eesti Kunstimuuseumis ja on nüüdseks juba mitmeid aastaid muuseumi arhiivi juhataja. 2015. aastast alates on ta Eesti Kunstimuuseumi arhiiviväljaannete sarja vastutav toimetaja ja mitme selles sarjas ilmunud raamatu kaasautor. Jõemägi on kureerinud näitused „Käpikust Kölerini. Muuseumikogu sünnilugu“ (koos Kersti Kuldna-Türksoni ja Kristiina Tiidebergiga, 2024) ning „Õed Meid. Avagard ja argielu“ (koos Kai Stahli ja Eha Komissaroviga, 2025) Tema uurimisvaldkonnaks on 20. sajandi esimese poole Eesti kunst, fookusega Eesti Kunstimuuseumi ajalool ja kogude kujunemisel.
Ulrika Jõemägi (b. 1975), MA, graduated from the Estonian Academy of Arts in 1998 with a thesis entitled The Assets of the Art Museum of Estonia in 1919–1940. She has been working at the Art Museum of Estonia since 1997 and has been the head of the archives for several years now. Since 2015, she has been the editor-in-chief of the Art Museum of Estonia’s archive publications series and a co-author of several books in this series. Jõemägi has curated the exhibitions From Mittens to Köler: The Birth of the Museum Collection (together with Kersti Kuldna-Türkson and Kristiina Tiideberg, 2024) and The Mei Sisters: Avant-Garde and the Everyday Life (with Kai Stahl and Eha Komissarov, 2025). Her field of research is the history of the Art Museum of Estonia and the development of its collections, with a focus on Estonian art in the first half of the 20th century.
Juta Keevallik (snd 1943), MA, on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu ning kaitsnud Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi. Aastatel 1961–1971 töötas ta Eesti Kunstimuuseumis, sh 1969–1971 maalikogu juhatajana. Aastast 1972 töötas ta Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi kunstiajaloo sektoris teadurina ning oli 1993–1999 sektori juhataja kohusetäitja. Praegu vabakutseline Keevallik on töötanud aastakümneid kunstiajaloo õppejõuna Tartu Ülikoolis ning õpetanud mittekoosseisulise lektorina Eesti Kunstiakadeemias. Ta on avaldanud uurimusi nii Lääne-Euroopa vanemast maalikunstist kui ka kunstikogumisest ja kunstikirjutusest 19. sajandi Eestis. Samuti on ta kõrgelt hinnatud toimetaja ning alates 2005. aastast ilmuva koguteose „Eesti kunsti ajalugu“ toimetuskolleegiumi liige (tema koostatud ja toimetatud on 2020. aastal ilmunud neljas köide, kus vaadeldakse aastaid 1840–1900 Eesti kunstiloos).
Juta Keevallik (b. 1943), MA, studied history and art history at the University of Tartu and received her master’s degree at the Estonian Academy of Arts. In 1961–1971, she worked at the Art Museum of Estonia, which included a stint as the Head of the Painting Collection, in 1969–1971. In 1972, she became a research fellow at the Art History Sector of the Institute of History of the Estonian Academy of Sciences and, between 1993 and 1999, she was the acting head of the sector. Keevallik, who is currently a freelancer, has worked as a lecturer in art history at the University of Tartu and taught at the Estonian Academy of Arts as a nontenured lecturer for decades. She has published research papers on early painting in Western Europe, as well as on art collections and art publications in 19th-century Estonia. She is also a highly esteemed editor and a member of the editorial board of the History of Estonian Art, a multi-volume work, with the first volume published in 2005 (she compiled and edited the 4th volume, published in 2020 and dedicated to the period between 1840 and 1900 in the history of Estonian art).
Kersti Kuldna-Türkson (snd 1969), MA, on kunstiajaloolane ja Eesti Kunstimuuseumi peavarahoidja. Ta lõpetas 1993. aastal Tartu Ülikooli kunstiajaloolasena. 2001. aastal omandas ta magistrikraadi Bard Graduate Centeris New Yorgis. Alates 1993. aastast töötab ta Eesti Kunstimuuseumis, kus ta on alates 2013. aastast peavarahoidja. Kuldna-Türkson on kureerinud arvukaid näitusi ja kirjutanud artikleid tarbekunsti ajaloost. Tema viimaste aastate uurimisvaldkond on Eesti Kunstimuuseumi kogude ajalugu ning ta on koguteose „Eesti Kunstimuuseum 100“
(2019) ja arhiiviväljaande „Käpikust Kölerini. Eesti Kunstimuuseumi kogud 1919–1944“ (2022) üks autoritest.
Kersti Kuldna-Türkson (b. 1969), MA, is an art historian and Head of Collections of the Art Museum of Estonia. She graduated from the University of Tartu in 1993 as an art historian. In 2001, she received her master's degree from the Bard Graduate Center in New York. KuldnaTürkson has worked at the Art Museum of Estonia since 1993, serving as Head of Collections since 2013. She has curated numerous exhibitions and written articles on the history of applied art. In recent years, her research has focused on the history of the museum’s collections, and she is one of the authors of the anthology Eesti Kunstimuuseum 100 (Art Museum of Estonia 100, 2019) and the archival publication From Mittens to Köler: The Collections of the Art Museum of Estonia 1919–1944 (2022).
Triin Kröönström (snd 1972) on arhivaar-teadur Tallinna Linnaarhiivis ja Tartu Ülikooli doktorant. Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös (2007) käsitles ta Eesti alasid kirjeldavaid varauusaegseid reisikirju. Alates 2004. aastast töötab ta Tallinna Linnaarhiivis, kus on osalenud mitmes linnakultuuri ja käsitööajalugu puudutavas uurimis- ja näituseprojektis. Tema uurimisvaldkond hõlmab varauusaegse linna sotsiaalajalugu, kus ta keskendub hoolekande mehhanismidele, vaesuse olemusele, seisuslikkusele ja sotsiaalse mobiilsuse võimalustele. Kröönström tegeleb ka pildimaterjali ja detailikirjelduste abil ajaloo visualiseerimisega. Samuti on ta tegelenud käsitööja kunstiajaloo küsimustega ning uurinud maalijate skraasid ja käsitöö arengu peegeldumist 17. sajandi tsunftikäsitöös. Ühtlasi tegeleb ta tsunftimeistrite rolli mõtestamisega visuaalse identiteedi kujunemisel ning töötab andmebaasi kallal, mis koondab teavet käsitöömeistrite, sellide ja õpipoiste kohta. Kröönström on uurinud ehitusliku käsitöö arengut barokse Narva näitel. Ta on ka üks Christian Ackermanni elu ja loomingut käsitleva raamatu (2020) autoritest ning koos dr Kadi Polliga baltisaksa kunstniku Carl Sigismund Waltheri monograafia (2025) autor.
Triin Kröönström (b. 1972) is an archivist-researcher at the Tallinn City Archives and a doctoral student at the University of Tartu. Her master’s thesis (2007) at the University of Tartu dealt with early modern travelogues describing the Estonian region. Since 2004, she has worked at the Tallinn City Archives, where she has participated in several research and exhibition projects related to urban culture and the history of handicrafts. Her research interests include early modern urban social history, with a focus on welfare mechanisms, the nature of poverty, class structure and opportunities for social mobility. Kröönström also visualises history through images and detailed descriptions. She has dealt with issues of handicraft and art history, researching painters’ sketches and the reflection of the development of handicrafts in 17th-century guild crafts. She is also working on a database that collects information about craftsmen, journeymen and apprentices; she is engaged in understanding the role of guild masters in the formation of visual identity. Kröönström has studied the development of architectural crafts using the example of Baroque Narva, is one of the authors of the book on the life and work of Christian Ackermann (2020) and, together with Dr. Kadi Polli, the author of the comprehensive monograph on the Baltic German artist Carl Sigismund Walther (2025).
Triin Metsla (snd 1991) on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant ja lektor. Tema uurimis- ja huvivaldkondadeks on kunstiajaloo kirjutamise viisid ja historiograafia, rõhuasetusega küsimustel, kuidas kunstiajalugu kujundatakse sotsioloogiliste ja poliitiliste protsesside kaudu ning milliseid ebavõrdsusi need toodavad. Ta kaitses 2018. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistritöö, kus käsitles Teise maailmasõja järgset eesti pagulaskunsti Saksamaal. Doktoritöös uurib Metsla dekanoniseerimise vajadust, kategooriate mõju hierarhiate kujunemisel ja arhiivi problemaatikat kunstiajaloo kirjutamisel. Õpingute käigus on ta end täiendanud Viini Ülikoolis, Berliini Humboldti Ülikoolis ja Pariisi Cité Ülikoolis ning töötanud mitmes rahvusvahelises projektis kuraatorite abina. Lektorina käsitleb ta ülemaailmseid moodsa kunsti ja kunstituru suhteid ning kunstiteoreetilisi probleeme. Teadustöö kõrval tegeleb Metsla ka nüüdiskunsti kureerimisega.
Triin Metsla (b. 1991) is a PhD candidate and lecturer at the Institute of Art History and Visual Culture of the Estonian Academy of Arts. Her research and academic interests focus on the writing of art history and historiography: how art history is shaped by sociological and political processes and the inequalities they produce. In 2018, she defended her MA thesis at the Estonian Academy of Arts on post–World War II Estonian exile art in Germany. In her doctoral research, Metsla examined the need for de-canonisation, the role of categorisation in the formation of hierarchies, and the problematics of archives in writing art history. She has undertaken academic training at the University of Vienna, Humboldt University of Berlin, and Université de Cité in Paris, and has worked as a curatorial assistant in several international projects. As a lecturer, she addresses the relationship between global contemporary art and the art market, as well as theoretical issues in art. Alongside her research, Metsla is also active as a curator of contemporary art.
Sergiusz Michalski (snd 1951), PhD, prof, on õppinud kunstiajalugu Varssavi Ülikoolis, kus ta kaitses 1981. aastal doktorikraadi. Alates 1984. aastast elab ja tegutseb ta Saksamaal. 1995. aastal sooritas ta habilitatsiooni Johann Wolfgang Goethe Ülikoolis Frankfurdis, 1996–2001 oli ta lektor Braunschweigi Tehnikaülikoolis ja samal ajal ka professor Toruńi Nicolaus Copernicuse Ülikoolis. Alates 2001. aastast töötas Michalski kunstiajaloo professorina Tübingenis Eberhard Karli Ülikoolis, kus ta 2021. aastal emeriteerus. Ta on mitme akadeemilise organisatsiooni liige: Academia Europaea, Rootsi Kuninglik Kirjanduse Akadeemia, Läti Teaduste Akadeemia, Poola Teaduste Akadeemia (PAU), Alam-Saksi Teaduste Akadeemia Göttingenis. Michalski teadustegevus hõlmab uurimusi ikonoklasmist (sh 16. sajandil Balti aladel) ja protestantlikust pildiküsimusest, Hans Baldung Grienist, Madalmaade manerismist ning 18. sajandi Prantsuse maalikunstist. Samuti on ta oma kirjutistes käsitlenud 19. ja 20. sajandi avalikke monumente, uusasjalikkust (Neue Sachlichkeit) ning kunstiajaloo ajaloolisi ja metodoloogilisi probleeme.
Sergiusz Michalski (b. 1951), PhD, Prof., studied the History of Art at the University of Warsaw in 1981, where he earned his PhD. Beginning in 1984 he worked in Germany, and in 1995 completed an habilitation at Goethe University Frankfurt. In 1996–2001 he was a lecturer at the Technical University Braunschweig and concurrently a professor at the Nicolaus
Copernicus University in Toruń. Since 2001 he has been Professor of Art History at the Eberhard Karls University Tübingen, and beginning in 2021 a professor emeritus. He is a member of the Academia Europaea, The Royal Swedish Academy of Literature, Latvian Academy of Sciences, Polish Academy of Sciences (PAU) and the Lower-Saxon Academy of Sciences at Göttingen. His major research and publications include studies on iconoclasm (including in the 16th-century Baltic territories) and the Protestant image question, Hans Baldung Grien, Netherlandish Mannerism, French painting of the 18th century, public monuments in the 19th and 20th centuries, the Neue Sachlichkeit, and the history and methodological problems of the History of Art.
Aleksandra Murre (snd 1977), MA, on kunstiajaloolane. Ta omandas kunstiajaloo alal kõrghariduse (võrdsustatud magistrikraadiga) Tartu Ülikoolis (2000). Tema peamiste uurimisvaldkondade hulka kuulub Vene kunst 18.–19. sajandil, erilise fookusega portreekunstil, valitsejate portreede ikonograafial ning õukondliku kunsti toimemehhanismidel, sümboolikal ja retseptsioonil. Murre tegeles pikemat aega Kadrioru lossi ajaloo uurimisega, jätkates Mai Lumiste ja Jüri Kuuskemaa tööd, kuid keskendudes rohkem 19. sajandi pärandile: lossi ja pargi ümberehitusele ning hoone funktsioonide ja esteetika muutmise kaasa toonud ajaloolistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele protsessidele. Alates 2000. aastast töötab ta Eesti Kunstimuuseumis, kus ta on 2013. aastast Kadrioru kunstimuuseumi direktori ametis. Murre on kureerinud arvukaid näitusi, koostanud katalooge ning korraldanud konverentse Kadrioru kunstimuuseumis ja Mikkeli muuseumis.
Aleksandra Murre (b. 1977), MA, is an art historian. She obtained a higher education degree in art history (equivalent to a master’s degree) from the University of Tartu (2000). Her main areas of research include Russian art in the 18th–19th centuries, with a special focus on portraiture, the iconography of portraits of rulers, and the mechanisms, symbolism and reception of court art. For a long time, Murre researched the history of Kadriorg Palace, continuing the work of Mai Lumiste and Jüri Kuuskemaa, but focusing more on the 19th-century heritage: the transformations of the palace and park, and the historical, economic and social processes that led to changes in the building’s functions and aesthetics. She has worked at the Art Museum of Estonia since 2000 and has been the director of the Kadriorg Art Museum since 2013. Murre has curated several exhibitions, compiled catalogues and organised conferences at the Kadriorg Art Museum and the Mikkel Museum.
Eva Tammekivi (snd 1987) on maalikonservaator, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on omandanud bakalaureuse- (2012) ja magistrikraadi (2014) Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas puitalusel plafoonmaalingute konserveerimises. Ta on töötanud ja end erialaselt täiendanud mitmel pool välismaal: Suurbritannias (Wales), Soomes, Maltal ja kõige pikemaajalisemalt Hollandis (Stichting Restauratie Atelier Limburg). Tema peamisteks konserveerimise-restaureerimise objektideks on olnud tahvelmaalid, sh peamiselt lõuendalusel maalid, suuremõõtmelised interjööre kaunistavad lõuendmaalid, seina- ja laemaalingud ning nahktapeedid. Tammekivi on ajuti töötanud Tallinna Linnamuuseumis ning lisaks täiendanud end restauraator-viimistleja erialal Tallinna Ehituskoolis (2021–2022).
2023. aastast töötab ta Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonnas maalikonservaatorina. Ta on osalenud mitmetes muuseumi uurimis- ja näituseprojektides.
Eva Tammekivi (b. 1987) is a painting conservator who lives and works in Tallinn. She earned her BA (2012) and MA (2014) from the Estonian Academy of Arts, Department of Cultural Heritage and Conservation. Her MA thesis dealt with the conservation of ceiling paintings on wooden supports. She has worked and furthered her professional development in several countries abroad: Great Britain (in Wales), Finland, Malta and, for the longest period, the Netherlands (at the Stichting Restauratie Atelier Limburg). Her main conservation and restoration projects have been easel paintings, including mainly paintings on canvas, large-scale canvas paintings decorating interiors, wall and ceiling paintings, and leather wall coverings. Tammekivi worked temporarily at the Tallinn City Museum and has furthered her education in the field of restoration and finishing at the Tallinn School of Construction (2021–2022). Since 2023, she has worked as a painting conservator in the Conservation Department of the Art Museum of Estonia,where she has participated in the museum’s research and exhibition projects.
Heie Marie Treier (1963–2026), PhD, oli aastatel 2017–2025 Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) õppejõud. Ta töötas 1990. aastatel ajakirja Kunst toimetajana ning aastatel 2000–2007 ajakirja kunst.ee peatoimetajana, avaldades aktiivselt nii kunstikriitilisi ja -teoreetilisi artikleid nüüdiskunstist kui ka raamatu Eesti fotograafiast. Oma doktoritöös on ta käsitlenud Karl Pärsimäe teoste näitel Eesti varamodernistlikku maalikunsti, millest on avaldanud kaks raamatut. Viimastel aastatel on ta uurinud Pärsimäe põlvkonnakaaslase, Saaremaal sündinud USA arhitekti Louis Kahni hoonete kontseptuaalseid seoseid Kuressaare keskaegse linnusega, tehes metodoloogilist koostööd uuriva fotokunstniku, arhitektiharidusega Arne Maasikuga ja Kahni perekonnaga. Uurimuse väljundiks on olnud publikatsioonid ning arvukad näitused Eestis ja USAs. Teda huvitanud küsimusest visuaalsete allikate kasutamise võimalikkusest kunsti uurimisel juhul, kui primaarsed allikad on hävinud või neid ei ole piisavalt, kasvas välja magistrikursus „Visuaalne ajalugu“ Tallinna Ülikoolis (koostöös keskaja uurija professor Kersti Markusega).
Heie Marie Treier (1963–2026), PhD, was from 2017 to 2025 a lecturer at the Baltic Film, Media and Arts School (BFM) at Tallinn University. In the 1990s, she worked as an editor for the magazine Kunst and from 2000 to 2007 as editor-in-chief of the magazine kunst.ee, actively publishing art criticism and theoretical articles on contemporary art and a book on Estonian photography. Her doctoral thesis dealt with Estonian pre-modernist painting, based on the works of Karl Pärsimägi, and she has published two books on the subject. In recent years, she has studied the conceptual connections between the buildings of Louis Kahn, an American architect born in Saaremaa and a contemporary of Pärsimägi, and the medieval castle in Kuressaare, collaborating methodologically with Arne Maasik, a photographic artist researching architectural education, and with the Kahn family. The research has resulted in publications and numerous exhibitions in Estonia and the US. She was interested in the possibility of using visual sources in art research when primary sources have been destroyed or are insufficient.
This led to the development of the master’s course “Visual History” at Tallinn University, in collaboration with the medieval researcher Prof. Kersti Markus.
Hannes Vinnal (snd 1987), PhD, on õppinud ajalugu Tartu Ülikoolis ning esemelise pärandi kaitset ja konserveerimist Eesti Kunstiakadeemias. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on Eesti ja laiemalt Põhja-Euroopa kaubandussuhted, kommunikatsioon ning materiaalne ja visuaalne kultuur ning nendevahelised sidemeid varauusajal. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös on ta käsitlenud Eesti arhiiviallikate varal kaubandusliku kommunikatsiooni arengu seost turgude lõimumise protsessiga perioodil 1730–1830. Tema käimasolev peamine uurimisprojekt tegeleb värvimaterjalide ja nende tootmise ajalooga Läänemere piirkonnas 16.–19. sajandil. Vinnal on dotsent Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas ning teadur Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis.
Hannes Vinnal (b. 1987), PhD, studied history at the University of Tartu and the protection and conservation of tangible heritage at the Estonian Academy of Arts. His main areas of research are trade relations, communication, and material and visual culture in Estonia and Northern Europe more broadly, and the connections between them in the early modern period. His doctoral thesis at the University of Tartu dealt with the development of commercial communication based on Estonian archival sources and its connections to the process of market integration from 1730 to 1830. His current main research project deals with the history of dyes and their production in the Baltic Sea region from the 16th to the 19th century. Hannes Vinnal is an associate professor at the Department of Heritage Protection and Conservation at the Estonian Academy of Arts and a researcher at the Institute of History and Archaeology at the University of Tartu.
Jan de Vries (snd 1958) kaitses 2025. aastal Groningeni Ülikoolis ajaloo teadusmagistri kraadi. Varem tegutses ta ettevõtjana, kuid talle hakkas huvi pakkuma ajalugu ning juba enne akadeemiliste õpingutega alustamist avaldas ta Friisimaa mereajalugu käsitlevaid artikleid. 2018. aastal ilmus tema raamat „Verzwegen zeeheld: Jacob Benckes (1637–1677) en zijn wereld“ („Saladuslik merekangelane. Jacob Benckens (1637–1677) ja tema maailm“). Sõltumatu teadlasena on praegu tema uurimishuvi keskmes peidetud sõnumitega tekstide analüüsimine, mille juures ta rakendab uushistoritsismi teooria ja mikroajaloo distsipliini meetodeid.
Jan de Vries (b. 1958) graduated in 2025 with a research master’s in history from Groningen University. After working as an entrepreneur, he developed an interest in history. Before his studies, he published articles on Frisian maritime history. In 2018, his book Verzwegen zeeheld: Jacob Benckes (1637–1677) en zijn wereld (Hidden Sea Hero: Jacob Benckes (1637–1677) and His World) was published. As an independent researcher, his current research interest lies in analysing certain texts containing hidden messages, using methods applied in New Historicism and Microhistory.
Varem ilmunud
Previously Published
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 1. Meistriteoste lummus. Koopia 19. sajandil. Koostaja Tiina-Mall Kreem. Kadrioru kunstimuuseum. Kevadkonverents 2006. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2007 = Schriften des Estnischen Kunstmuseums 1. Im Bann der Meisterwerke. Die Kopie im 19. Jahrhundert. Herausgeberin Tiina-Mall Kreem. Kunstmuseum Kadriorg. Frühjarhstagung 2006. Tallinn: Estnisches Kunstmuseum, 2007
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 2. Vene valitsejate portreed. Koostaja Aleksandra Murre. Kadrioru kunstimuuseum. Kevadkonverents 2007. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2008
= Proceedings of the Art Museum of Estonia 2. Portraits of Russian Tsars. Editor Aleksandra Murre. Kadriorg Art Museum. Spring Conference 2007. Tallinn: Art Museum of Estonia, 2008
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 3. Ühest sajandist teise. Kristjan ja Paul Raud. Koostaja Mai Levin. Kumu kunstimuuseum. Sügiskonverents 2006. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2008
= Proceedings of the Art Museum of Estonia 3. From One Century to the Next. Kristjan and Paul Raud. Editor Mai Levin. Kumu Art Museum. Autumn Conference 2006. Tallinn: Art Museum of Estonia, 2008
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 4. Erinevad modernismid, erinevad avangardid. Keskja Ida-Euroopa kunstiprobleemid pärast Teist maailmasõda. Toimetaja Sirje Helme. Kumu kunstimuuseum. Sügiskonverents 2007. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2009 = Proceedings of the Art Museum of Estonia 4. Different Modernisms, Different Avant-Gardes. Problems in Central and Eastern European Art after World War II. Editor Sirje Helme. Kumu Art Museum. Autumn Conference 2007. Tallinn: Art Museum of Estonia, 2009
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 5. Šveitsi maastikud Balti valgustusaja kunstis. Koostaja Kadi Polli. Kadrioru kunstimuuseum. Kevadkonverents 2008. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2009 = Schriften des Estnischen Kunstmuseums 5. Schweizer Landschaften in der baltischen Kunst. Herausgeberin Kadi Polli. Kunstmuseum Kadriorg. Frühjarhstagung 2008. Tallinn: Estnisches Kunstmuseum, 2009
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 1 [6]. Balti biidermeier. Panoraame ja lähivaatlusi. Toimetajad Anu Allikvee, Tiina-Mall Kreem. Kadrioru kunstimuuseum. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2011 = Proceedings of the Art Museum of Estonia 1 [6]. Baltic Biedermeier. Panoramas and Introspections. Editors Anu Allikvee and Tiina-Mall Kreem. Kadriorg Art Museum. Tallinn: Art Museum of Estonia, 2011
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 2 [7]. Tehniline kunstiajalugu – kunstiajaloo tehnikad? Koostaja Greta Koppel. Kadrioru kunstimuuseum. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2012 = Proceedings of the Art. Museum of Estonia 2 [7]. Technical Art History – Technics of Art History? Editor Greta Koppel. Kadriorg Art Museum. Tallinn: Art Museum of Estonia, 2012
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 3 [8]. Kunst ja reaalpoliitika. Koostaja Sirje Helme. Kumu kunstimuuseum. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2013 = Proceedings of the Art Museum of Estonia 3 [8]. Art and Political Reality. Editor Sirje Helme. Kumu Art Museum. Tallinn: Art Museum of Estonia, 2013
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 4 [9]. Naiskunstnik ja tema aeg. Koostaja Kersti Koll. Adamson-Ericu muuseum. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2014 = Proceedings of the Art Museum of Estonia 4 [9]. A Woman Artist and Her Time. Editor Kersti Koll. Adamson-Eric Museum. Tallinn: Art Museum of Estonia, 2014
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 5 [10]. Kunstnik ja Kleio. Ajalugu kunstis 19. sajandil. Koostaja Tiina-Mall Kreem. Kadrioru kunstimuuseum. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2015 = Proceedings of the Art Museum of Estonia 5 [10]. The Artist and Clio. History and Art in the 19th Century. Editor Tiina-Mall Kreem. Kadriorg Art Museum. Tallinn: Art Museum of Estonia, 2015 = Schriften des Estnischen Kunstmuseum 5 [10]. Der Künstler und Klio. Geschichte und Kunst im 19. Jahrhundert. Herausgeberin Tiina-Mall Kreem. Kunstmuseum Kadriorg. Tallinn: Estnisches Kunstmuseum, 2015
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 6 [11]. Jagatud praktikad. Kunstiliikide põimumised sotsialistliku Ida-Euroopa kultuuris. Koostaja Anu Allas. Kumu kunstimuuseum. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2016 = Proceedings of the Art Museum of Estonia 6 [11]. Shared Practices: the Intertwinement of the Arts in the Culture of Socialist Eastern Europe. Editor Anu Allas. Kumu Art Museum. Tallinn: Art Museum of Estonia, 2016
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 7 [12]. Natuuri rikkus. Loodusläheduse idee ja Düsseldorfi maalikoolkond. Koostaja Tiina Abel. Kumu kunstimuuseum. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2017 = Schriften des Estnischen Kunstmuseum 7 [12]. Der Reichtum der Natur. Die Idee der Naturnähe und die Düsseldorfer Malerschule. Herausgeberin Tiina Abel. Kunstmuseum Kumu. Tallinn: Estnisches Kunstmuseum, 2017
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 8 [13]. Uurimusi Eesti Kunstimuuseumi kogudest. Koostajad Kersti Kuldna-Türkson, Ulrika Jõemägi. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2018 = Proceedings of the Art Museum of Estonia 8 [13]. Papers on the Collections of the Art Museum of Estonia. Editors Kersti Kuldna-Türkson and Ulrika Jõemägi. Tallinn: Art Museum of Estonia, 2018
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 9 [14]. Kaotatud ja leitud ruumid: ümberpaiknemised 1990. aastate Ida-Euroopa kunstis ja ühiskonnas. Koostaja Anu Allas. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2019 = Proceedings of the Art Museum of Estonia 9 [14]. Lost and Found Spaces: Displacements in Eastern European Art and Society in the 1990s. Editor Anu Allas. Tallinn: Art Museum of Estonia, 2019
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 10 [15]. Sümbolistlik kunst Läänemere piirkonnas 1880–1930. Koostaja Liis Pählapuu. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2020 = Proceedings of the Art Museum of Estonia 10 [15]. Symbolist Art and the Baltic Sea Region 1880–1930. Editor Liis Pählapuu. Tallinn: Art Museum of Estonia, 2020
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 11 [16]. Naiskunstnikud Balti ja Põhjamaade muuseumides. Koostaja Anu Allas. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2021 = Proceedings of the Art Museum of Estonia 11 [16]. Women Artists in Baltic and Nordic Museums. Editor Anu Allas. Tallinn: Art Museum of Estonia, 2021
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 12 [17]. Uurimusi Eesti Kunstimuuseumi kogudest II. Koostaja Ivar-Kristjan Hein. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2022 = Proceedings of the Art Museum of Estonia 12 [17]. Papers on the Collections of the Art Museum of Estonia II. Editor Ivar-Kristjan Hein. Tallinn: Art Museum of Estonia, 2022
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 13 [18]. Sarnasus erinevuses. Balti regionaalse kunstiajaloo perspektiivid. Koostaja Eda Tuulberg. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2023 = Proceedings of the Art Museum of Estonia 13 [18]. Likeness in Difference: Perspectives on Baltic Regional Art History. Editor Eda Tuulberg. Tallinn: Art Museum of Estonia, 2023
Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 14 [19]. Vabanumber. Koostaja Greta Koppel. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2024 = Proceedings of the Art Museum of Estonia 14 [19]. Varia Issue. Editor Greta Koppel. Tallinn: Art Museum of Estonia, 2024