D I AS U K Planeedil Maa elavatele lastele
LASTELE LUGUSID
JUTUSTADA
SILKE RO SE WE S T J A J O S E P H S A R O S Y
Selle raamatu sisust Jutuvestmine on inimkonna üks vanimaid ja olulisemaid teadaolevaid oskusi. See on lapsevanema esmane abiline, mis aitab perel elust rõõmu tunda ja väljakutsetega toime tulla, nii et lapsed kasvaksid terveks ja kohanemisvõimeliseks. Lood arendavad lastes empaatiavõimet, aitavad neil emotsioonidega toime tulla ja mõista paremini keerulist maailma. Veelgi olulisem on see, et jutuvestmise käigus tekib jutustaja ja kuulaja vahel side, mis aitab suurendada lapse ja vanema vahelist lähedust ja usaldust. Selles toredas raamatus toovad autorid Silke Rose West ja Joseph Sarosy esile jutuvestmise olulised võtted ja põhimõtted. Nende meetod on üllatavalt lihtne ja selle omandamisega tuleb toime igaüks. Mõlemal pedagoogist autoril on seljataga tuhandeid tunde jutuvestmist ja sellega seotud kogemusi. Nende intuitiivne tehnika kasutab ära sündmusi ja esemeid lapse igapäevaelust, mis teeb jutuvestmise lihtsaks ja meeldivaks. Kui mõelda, et oluline ei ole loo narratiiv, vaid lapsega usaldusliku suhte loomine, kaob aukartus ning igaühes peidus olnud oskused ärkavad nagu iseenesest. Raamatus on palju praktilisi nõuandeid, kasulikke juhiseid ja näitlikke lugusid. See on sobiv ja äärmiselt soovituslik lugemisvara kõigile lapsevanematele, vanavanematele ja haridustöötajatele. 207
Sissejuhatus
Lapsed äratavad ellu meis kõigis peituva jutuvestja. Sa hakkad lapsele lugusid jutustama enne, kui väikseke sünnib. Hakkad kõnelema selle salapärase olendiga, keda tahaksid juba väga näha ja puudutada. Tutvustame lapsele tasapisi oma maailma, ujutame ta üle hellade sõnadega ja külvame esimesed keeleseemned. Sinu hääl aitab beebil orienteeruda ja annab talle teada, et tal on turvaline: need on lapse esimesed lood. Peagi võtab mudilane kodus ette uurimisretke ja sinu seletused − lühikesed lood − panevad kõik vanad ja tavalised asjad uues valguses särama. Saame tasapisi aru, et kui laps palub: „Räägi mulle muinasjuttu!“, ei nõua ta tingimata põnevat sündmustikku. Ta tahab tähelepanu. See ei ole tavaline palve. Lapse usaldus on kallis kingitus ja kui mõistame tema sõnade taga peituvat mõtet − ta tahab luua sidet ... minuga! −, oleme harilikult pisarateni liigutatud. Näeme selles võimalust. Lood, mis niisugustel hetkedel sünnivad, on mõnikord ääretult lihtsad, kuid väga südamlikud ja sügavad ning loodud mälestused ei tuhmu iialgi. 15
k u ida s l a stele lugusid j u t usta da
Ent mõnikord oleme lihtsalt kurnatud. Tööpäev oli väsitav, tülitsesid abikaasaga, lõunaks sõid vaid ühe energiabatooni ja jõid tassi kohvi ning mõte, et õhtul tuleb veel lugusid jutustada, ei ole kuigi vaimustav. Jutuvestmine tundub nagu töö, sest su energiavarud on ammendunud ja kuigi loomingulisena sa end ka ei tunne. Lugude jutustamine võib paista väsitav ja heidutav. Me pole vahel mitte üksnes väsinud, vaid meid ümbritsevad ka säärased võimsad jutuvestjad nagu Disney, Marvel ja J. K. Rowling. Kuidas me nendega võistleme? Kas peaksime seda üldse tegema? Vahest oleks mõistlikum jätta lugude jutustamine asjatundjatele? Säärane mõtteviis oleks ehk loogiline, kui jutuvestmise kõige tähtsam osa oleks lugu, ent nagu uuringud näitavad (ja sa kindlasti peagi ise avastad), on kõneleja ja kuulaja, see tähendab sinu ja su lapse suhe märksa olulisem. Kui pead seda meeles, siis muutub lugude jutustamine lihtsamaks ja lõbusamaks tegevuseks, mille kaudu väljendad õrna armastust lapse vastu ja saad temaga veelgi lähedasemaks. Kas mäletad, kuidas ema või isa või vahest armastavad vanavanemad või mõni õpetaja sulle muinasjuttu rääkis? Kui oled nagu enamik inimesi, siis meenutad neid hetki suure heldimusega. Ilmselt mäletad lugudest üht-teist, näiteks peategelasi, kuid veel suurema tõenäosusega meenuvad sulle tookordsed emotsioonid. Tundsid, et sinust hoolitakse. Tundsid, et armastav täiskasvanu keskendub sinule ja sa oled tähelepanu väärt.
16
Kui laps palub: „Räägi mulle muinasjuttu!“, ei nõua ta põnevat sündmustikku. Ta tahab tähelepanu.
k u ida s l a stele lugusid j u t usta da
Just sellele tundele raamatus keskendumegi − me ei õpeta sind looma ülimenukaid lugusid, millest tehakse mitu hittfilmi. Õpetame jutustama lugusid, lihtsaid lugusid, mis tugevdavad sinu ja lapse suhet ja mida mäletate elu lõpuni. Räägime pisut jutuvestmise teadusest ja tutvustame lihtsat meetodit, mis on meid aidanud üle kolmekümne aasta. Meetod on tegelikult toiminud palju kauem, vahest juba 60 000 aastat, meie lihtsalt seadsime selle kergesti mõistetavatesse sõnadesse. Harjutused ja näidislood äratavad teooria ellu ja oleme veendunud, et raamatu lõpuks oled enesekindlam. Miks? Sest sa oskad juba väga hästi juttu vesta. Sa võibolla lihtsalt ei tea seda veel. Igaüks, kes on lapsele lugusid jutustanud, teab lihtsat tõsiasja: kui lugu lõpeb, olete lähedasemad. Sellist lähedust nimetatakse kiindumuseks ja lastevanemate ringkondades on see praegu populaarne teema. Ent kiindumusteooria on kummaline ja ajuti heitlik. Psychology Today andmetel pole 40 protsendil USA lastel elutervet kiindumussuhet vanematega ja ilmselt on neil seetõttu raske ka täiskasvanueas suhteid luua.1 Kiindumusteooria põhiprintsiip ütleb, et väikse lapse eluterve side ühe või mitme vanemaga aitab tal hiljem luua toimivaid suhteid. Suhted on meiesugustele sotsiaalsetele olenditele ääretult tähtsad. Need mõjutavad kõiki elu aspekte, muu hulgas õpitulemusi, edu tööl, vaimset tervist ja enesehinnangut. Kui inimesel puudusid lapseeas loomulikud kiindumussuhted, ei oska ta harilikult täiskasvanuna toimivaid 18
Sissejuhatus
suhteid luua. Seetõttu on tal raske koolis ja tööl ning ta võib maadelda mitmesuguste käitumishäiretega, alates ärevusest ja vihast kuni probleemide eest põgenemiseni. Kiindumust ei tohiks siiski armastusega võrdsustada. Igati normaalne ja koguni üsna levinud on see, et vanemad armastavad oma lapsi, kuid ei loo nendega elutervet kiindumussuhet. Selles on suuresti süüdi meie moodne elu. Vanemad ja lapsed veedavad üha rohkem aega nutiseadmete seltsis ja kõigil on alatasa kiire. Me mõistame. Ka meie oleme tööga hõivatud. Seepärast tahamegi aidata vanematel lastega näost näkku suhelda. Jutuvestmine on iidne ja tõestatult toimiv suhtlusviis ja tänapäeva teadus on meile huvitaval moel näidanud, miks see on nii tõhus. Esile kerkib üks tegur − jutuvestmine ei maksa midagi. See on igati loomulik tegevus, mis ei lähe vastuollu ühegi pere usuliste, sotsiaalsete ega kultuuriliste tõekspidamistega. Keegi ei pea sulle tegelikult ütlema, kuidas lugusid jutustada, just nagu keegi ei pea sulle ütlema, kuidas kõndida. Sa lihtsalt teed seda. Jutuvestmine on inimkonna teadvuses sügavalt juurdunud. Antropoloogid on jutuvestmist aastakümneid uurinud. On avastatud, et parimad lugude rääkijad on sageli ühiskonnas kõrgel positsioonil.2 Tänapäeva maailmas näeme sedasama. Moodsad lood on suur äri. Sageli jutustatakse lugusid filmide, raamatute, muusika ja videomängude kaudu. Näitlejad ja kirjanikud, kes neid loovad, on meie aja suurimad kangelased ja kuulsused.
19
What you your hands Loe,hold kuidasinsaada ismaailma not a collection of stories. parimaks jutuvestjaks! ItLood is a aitavad simplelastega yet revolutionary sõbraks saada method to craft your own. ja selgitavad neile maailma.
Igaüks, kes on kunagi mõnd lugu jutustanud, teab lihtsat tõsiasja: kui jutt lõpeb, oled kuulajatega lähedasem. Lähedus on aga heade suhete ja eluterve suhtluse alus. See ei ole jutukogumik, kuigi selles leidub nii mõnigi lugu. See raamat ei õpeta ühtki võõrast juttu meelde jätma, ehkki toob head eeskuju elust enesest. See on teos, mis aitab igaühel enda seest jutuvestja üles leida ja ise uusi lugusid luua. Parim abiline lapsevanemale, vanavanemale ja õpetajale!
„Raamatust leiab inspireerivaid ideid ja harjutusi, mis julgustavad lugejat ette võtma rännakuid tundmatutele juturadadele.“ —PIRET PÄÄR, jutuvestja
„Jutuvestmine on kahtlemata parim viis, kuidas teavet või ideid edasi anda. See raamat aitab tublisti kaasa jutustamisoskuse arengule.“ —DR JANE GOODALL, briti
teadlane ja looduskaitsja ning ÜRO rahusaadik
kirjastus. postimees.ee