Issanda vastuvõturuumis Me kõik istume Issanda vastuvõturuumis, oodates oma tundi. Tema vastuvõtusaal on hiiglaslik – seal on ootajatele pingid. Need pingid paiknevad peamiselt puiestikes ja parkides. Selles vastuvõturuumis on ka pikad koridorid, aga veel on seal mered ja ookeanid, linnad ja saared. Istud küll vastuvõturuumis, aga sind nagu polekski seal. Teed oma asjatoimetusi ja vahel läheb isegi meelest, et ükskord hüütakse sinu nime. Kuid sul tuleb iga hetk valmis olla selleks, et see juhtub. Kuidas ja kus see sünnib, ei tea keegi. Võib-olla jõuad ükskord hiiglasliku, lohakalt värvitud ukse ette, mille tagant säratab valgus. See pimestab sind, lööb su pahviks, tabab sind ootamatult. Ja siis tuleb sul vastust anda, mida oled teinud kõik need aastad, ehk tuleb sul isegi rääkida oma elust otsast peale ja kõigis üksikasjades. Kuid lihtne reegel on astuda uksest sisse, muretsemata selle pärast, kas suudad vastata ladusalt. Seda lihtsat reeglit pole paraku suutnud järgida ükski elav hing. Kuni sa räägid, kuni teed midagi, tuleb hobuseid pidevalt ohjata, sest kui neid tagasi ei hoia, paljunevad need taltsutamatud ratsud, sõidu ajal pudenevad nende kogumid laiali ja kihutavad eri suunda, jättes endast maha kabjamulgustused poris ja paljaks põlenud raja. Neid ratsusid on ju lihtsalt terved käputäied, puistuparved, lehvikukobarad ja vanker mitte ainult paiskub nende järel edasi, vaid võib ka ise nende all lömastuda; need kabjalised on tunded, ohjeldamatud ja metsikud, asjata on nende taha vanker rakendatud – igaüks 5
Issuu converts static files into: and more. Sign up and create your flipbook.