Keskaja Liivimaa allikad. Tekstid, kujutised, esemed

Keskaja Liivimaa allikad tekstid, kujutised, esemed

Gigantum Humeris sarja kolleegium Marek Tamm (esimees, Tallinna Ülikool) Airi-Alina Allaste (Tallinna Ülikool) Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool) Tiina Elvisto (Tallinna Ülikool) Indrek Ibrus (Tallinna Ülikool) Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool) Mihhail Lotman (Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool) Rain Mikser (Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool) Katrin Niglas (Tallinna Ülikool) Hannes Palang (Tallinna Ülikool) Ülar Ploom (Tallinna Ülikool) Kristjan Port (Tallinna Ülikool) Jaan Puhvel (California Los Angelese Ülikool) Rein Raud (Tallinna Ülikool) Raivo Stern (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut) Peeter Torop (Tartu Ülikool) Jaan Valsiner (Aalborgi Ülikool) Anna Verschik (Tallinna Ülikool) Airi Värnik (Tallinna Ülikool)

Tallinna Ülikool

Keskaja Liivimaa allikad tekstid, kujutised, esemed Koostanud ja toimetanud Marek Tamm Kaaskoostajad Tiina Kala, Ivar Leimus, Anu Mänd, Erki Russow, Anti Selart, Kristel Zilmer

TLÜ Kirjastus Tallinn 2026

GIGANTUM HUMERIS

Gigantum Humeris Keskaja Liivimaa allikad: tekstid, kujutised, esemed Koostanud ja toimetanud Marek Tamm Kaaskoostajad Tiina Kala, Ivar Leimus, Anu Mänd, Erki Russow, Anti Selart, Kristel Zilmer

Raamatu koostamist ja väljaandmist on toetanud Eesti Teadusagentuuri rühmagrant PRG1276 „Digitaalne Liivimaa: keskaegse Liivimaa digiajalooline analüüs (u 1200–1550)“ Raamatu kirjastamist on toetanud Eesti Kultuurkapital

Keeleliselt toimetanud Sirje Ratso Kujundanud ja küljendanud Sirje Ratso Esikaanel Neitsi Maarja skulptuur Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabli korpuses. Hermen Rode töökoda, Lübeck, 1481. Niguliste muuseum. Foto: Stanislav Stepaško

Autoriõigus (koostamine ja sissejuhatus): Marek Tamm, 2026 Autoriõigus: tõlgete ja kommentaaride autorid, 2026 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2026

ISSN 2228-1029 ISBN 978-9908-64-002-0

TLÜ Kirjastus Narva mnt 25 10120 Tallinn tlu.ee/kirjastus

Trükk: Pakett

Sisukord

Sissejuhatus. Keskaja Liivimaa allikad. Marek Tamm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 I. Tekstid 1. Þjóðólfr ór Hvini, „Ynglingite loend“ (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79 Vanaislandi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer 2. Sigvatr Þórðarson, „Viikingiviisid“ (katke). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86 Vanaislandi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer 3. Óttarr Svarti, „Pea lunastus“ (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92 Vanaislandi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer 4. Rootsi ruunikirjad (valik) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99 Vanarootsi (ruunirootsi) keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer 5. Kiri Mustukesele. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107 Vanavene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Anti Selart 6. Abt Petrus Cellensise kiri Lundi peapiiskopile Eskilile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Tiina Kala 7. Õndsa Olavi kannatuslugu ja imeteod (katke). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 116 Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Marek Tamm 8. Karl Jónsson, „Sverre saaga“ (katke). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 129 Vanaislandi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer 9. Maailma kirjeldus ja pühaduse teadus (katke). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 135 Vanaislandi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer 10. Fäärlaste saaga (katke) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 Vanaislandi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer 11. Lübecki Arnoldi kroonika (katke) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146 Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kaspar Kolk 12. Caesarius Heisterbachist, „Kahekõne imedest“, „Kaheksa imederaamatut“ . . . . . 155 ja „Homiiliad“ (katked) Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Marek Tamm 13. Henriku Liivimaa kroonika (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 169 Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis ja Enn Tarvel, kommenteerinud Marek Tamm 14. Snorri Sturluson, „Maailmaring“ (katked) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 185 Vanaislandi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer

6

K esk aja Liivima a allik a d: tek stid, kujuti s ed, es emed

15. Riia piiskopi Alberti kinnitusürik maadejaotuse kohta Lihula piiskopi. . . . . . . . . 204 Hermanni ja Mõõgavendade ordu vahel Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Tiina Kala 16. Paavst Gregorius IX tsitatsioon Riia piiskopile, Riia linnale. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 213 ja Mõõgavendade ordule (katked) Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Tiina Kala 17. Trois-Fontaines’i Albericuse kroonika (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 220 Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Marek Tamm 18. Stade Alberti kroonika (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 233 Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Marek Tamm 19. Taani kuninga Erik Adraraha korraldus Eestimaa vasallidele kümnisest. . . . . . . 243 kümnendiku maksmise kohta piiskopile Ladina keelest tõlkinud Kai Tafenau, kommenteerinud Tiina Kala 20. Taani hindamisraamat (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 249 Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Tiina Kala 21. Bartholomaeus Anglicus, „Asjade omadustest“ (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 260 Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Marek Tamm 22. Maade kirjeldused (katke). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 271 Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Marek Tamm 23. Hervöri ja Heidreki saaga (katke). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 278 Vanaislandi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer 24. Knýtlingite saaga (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 285 Vanaislandi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer 25. Lippe Justinus, „Lippiflorium“ (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 293 Ladina keelest tõlkinud Maria-Kristiina Lotman, kommenteerinud Marek Tamm 26. Saksa ordu Liivimaa meistri Anno von Sangerhauseni leping saarlastega. . . . . . . 303 Ladina keelest tõlkinud Vello Salo, kommenteerinud Tiina Kala 27. Jutlustajavendade ordu ajalugu Taanis (katke). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 311 Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Marek Tamm 28. Yndelempe poja Johannese lääniürik. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 318 Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Mihkel Mäesalu 29. Liivimaa riimkroonika (katke). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 324 Keskülemsaksa keelest tõlkinud Urmas Eelmäe, kommenteerinud Marek Tamm 30. Haapsalu linnaõigus (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 336 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Tiina Kala

Si sukor d

31. Gotlandlaste saaga (katke). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 345 Vanagutni keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer 32. Njáli saaga (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 351 Vanaislandi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer 33. Noole-Oddi saaga (katke). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 360 Vanaislandi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer 34. Eriku kroonika (katke). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 368 Vanarootsi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer 35. Kõndija-Rolfi saaga (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 373 Vanaislandi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer 36. Narva kaupmehe Florekinuse tunnistus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 380 Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Mihkel Mäesalu 37. Tüürimees Slyteri ja Baldwini varaloend. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 385 Ladina keelest tõlkinud Tiina Kala, kommenteerinud Juhan Kreem 38. Daugavgrīva annaalid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 389 Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Tiina Kala 39. Riia peapiiskopi Fromhold von Vifhuseni palvekiri paavst Innocentius VI-le . . . . 399 indulgentsi saamiseks Vastseliina linnusekabeli toetuseks Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Tiina Kala 40. Tallinna rae kiri paavst Innocentius VI-le . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 405 Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Tiina Kala 41. Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika (katke). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 410 Ladina keelest tõlkinud Kaarina Rein, kommenteerinud Anti Selart 42. Novgorodi esimene leetopiss (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 421 Vanavene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Anti Selart 43. Pihkva kolmas leetopiss (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 429 Vanavene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Anti Selart 44. Novgorodlaste kahjude loetelu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 433 Vanavene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Anti Selart 45. Tallinna mustpeade altarieestseisjate arveraamat (katked) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 436 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Anu Mänd 46. Philipp Spormakeri aruanne Hildebrand Veckinchusenile reisikulude . . . . . . . . . 445 kohta Bruggest Tartusse ja tagasi Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Juhan Kreem 47. Liivimaa maaisandate ühine mündimäärus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 452 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Ivar Leimus

7

8

K esk aja Liivima a allik a d: tek stid, kujuti s ed, es emed

48. Riia peapiiskopi Johannes Ambundii kiriku- ja maakorraldus. . . . . . . . . . . . . . . . 461 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Tiina Kala 49. Padise tsistertslaste kloostri abti Tydemani avalik tunnistus Tallinna. . . . . . . . . . 470 koolitüli asjus Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Tiina Kala 50. Hinge trööst (katke) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 478 Vanarootsi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer 51. Tallinna rae arveraamat (katke) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 482 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Inna Põltsam-Jürjo 52. Tallinna Jaani seegi kodukord. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 489 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Tiina Kala 53. Väike riimkroonika (katke). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 496 Vanarootsi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer 54. Saksa ordu visitatsioon Liivimaal (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 500 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Juhan Kreem 55. Tallinna seppade tsunfti skraa (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 509 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Anu Mänd 56. Sture kroonikad (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 515 Vanarootsi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristel Zilmer 57. Aleksander Nevski pühakulugu (katke). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 522 Vanavene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Anti Selart 58. Suurvürst Ivan III kiri Tallinnale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 527 Vanavene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Anti Selart 59. Väike meistrite kroonika. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 531 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Juhan Kreem 60. Saare-Lääne piiskopi vasalli Otto Varensbecki testament. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 541 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Anu Mänd 61. Saksa ordu Tallinna komtuuri kiri Liivimaa meistrile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 547 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Juhan Kreem 62. Johann Gellinckhuseni kroonikalaadsed ülestähendused (katked). . . . . . . . . . . . . 553 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jüri Kivimäe 63. Tartu kodanikumäärus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 565 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Inna Põltsam-Jürjo 64. Saksa ordu Liivimaa meistri Wolter von Plettenbergi kinnituskiri . . . . . . . . . . . . 572 Liivimaa rüütelkondade elukorralduse kohta Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Juhan Kreem

Si sukor d

65. Ilus lugu Liivimaa härrade imelistest asjaajamistest venelaste ja tatarlastega (katked). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 576 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Juhan Kreem 66. Tallinna mustpeade jooduvärss. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 587 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Tiina Kala 67. Tallinna mustpeade juhised jõulu- ja vastlajootude šafferitele (katked). . . . . . . . . 591 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Anu Mänd 68. Johannes Lohmülleri kirjeldus Saare-Lääne piiskopi Johannes Kieveli . . . . . . . . . 598 ametisseseadmisest ja kaks juhuluuletust Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Tiina Kala ja Kristi Viiding 69. Ivangorodi asehalduri juhis saadikule Narva. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 606 Vanavene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Anti Selart 70. Ivangorodi asehalduri kiri Tallinnale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 610 Vanavene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Anti Selart 71. Saksa ordu Liivimaa meistri Wolter von Plettenbergi läänikiri Robert Stael von Holsteinile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 612 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Juhan Kreem 72. Tallinna dominiiklaste konvendi prokuraatori David Sliperi ülestähendused . . . 615 Tallinna rae ja kogukonna esindajate nõudmiste kohta konvendile Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Tiina Kala 73. Kullamaa vakuraamat (katke). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 622 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Inna Põltsam-Jürjo 74. Müntmeister Arnt Koningki pärandiloend. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 629 Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Ivar Leimus 75. Uus-Pärnu pildirüüste ja selle tagajärgede kirjeldus bürgermeister . . . . . . . . . . . . 639 Johann van Lynthemi ülestähendustes Alamsaksa keelest tõlkinud ja kommenteerinud Madis Maasing 76. Voskressenski leetopiss (katke). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 648 Vanavene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Anti Selart 77. Varlaam (Vassili), „Püha preestermärtri Isidorose ja seitsmekümne kahe. . . . . . . 651 teise märtri kannatuslugu“ Vanavene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Anti Selart II. KUJUTISED 1. Sõdalasega hauaplaadid Hanila ja Karuse kirikus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 663 Kersti Markus 2. Preisi-, Liivi- ja Eestimaa peapiiskopi Albert Suerbeeri majesteetpitser. . . . . . . . . 668 Ivar Leimus

9

10

K esk aja Liivima a allik a d: tek stid, kujuti s ed, es emed

3. Ridala Maarja-Magdaleena kiriku maalingud. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 673 Anneli Randla 4. Saarlasi kujutav raidreljeef Karja kirikus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 679 Kersti Markus 5. Kune Schotelmundi hauaplaat. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 683 Anu Mänd 6. Illumineeritud antifonaari leht. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 687 Anu Mänd 7. Mecia de Viladestese merekaart . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 691 Juhan Kreem 8. Saksa ordu Liivimaa meistri väelipu kujutis. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 695 Ivar Leimus 9. Tallinna Püha Vaimu kiriku peaaltari retaabel. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 701 Anu Mänd 10. Kaupmeheelamu portaali talumid Aisopose valmide ainetel. . . . . . . . . . . . . . . . . . 709 Anu Mänd 11. Tallinna rae lauakatte tikandid Püha Viktoriga. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 713 Anu Mänd 12. Tallinna keskaegne vapp. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 717 Ivar Leimus 13. Sulejoonistused Tallinna rae arveraamatutes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 723 Juhan Kreem 14. Viinapuuga vormiplaat Pirita kloostrist. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 727 Helen Bome 15. Püha Hõimkonna altariretaabel. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 733 Merike Kurisoo 16. Hans Pawelsi kenotaaf . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 741 Anu Mänd 17. Pauel Wedde mälestusrist. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 747 Helen Bome 18. Georg von Tiesenhauseni kingitud etikukivid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 752 Anu Mänd

Si sukor d

III. EsemED

1. Lõhavere ammunooleots . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 759 Arvi Haak 2. Riia piiskopi Alberti mündid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 763 Ivar Leimus 3. Krutsifiks Kärla kirikust. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 768 Krista Andreson 4. Paffrathi tüüpi kerapott Tartust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 772 Erki Russow ja Arvi Haak 5. Ristimiskivi Valjala kirikust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 777 Merike Kurisoo 6. Siegburgi protokivikeraamiline kann Tallinnast. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 782 Erki Russow 7. Kupell Tartust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 787 Arvi Haak ja Erki Russow 8. Pitsat Irase külast Saaremaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 792 Erki Russow 9. Schleswig-Js-stiilis rihmkinnisega nahast jalats Raekoja platsilt. . . . . . . . . . . . . . . 797 Tuuli Jõesaar ja Erki Russow 10. Ristimiskivi Anseküla kirikust. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 803 Merike Kurisoo 11. Rohelisest kiltkivist küpsetusplaat Tallinna lahest. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 807 Erki Russow 12. Neitsi Maarja nurgavoodis Vormsi kirikust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 812 Merike Kurisoo 13. Hõbedast ehisnaast Läänemaalt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 815 Erki Russow 14. Antropomorfse käepidemega tööriist Tallinna laevavrakilt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 819 Erki Russow 15. Tallinna Püha Vaimu kiriku tornikell. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 824 Anu Mänd 16. Kaubaplomm Viljandi ordulinnusest. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 828 Erki Russow 17. Ladina-alamsaksa sõnaraamat „Vocabularius Ex quo“. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 833 Kaspar Kolk

11

12

K esk aja Liivima a allik a d: tek stid, kujuti s ed, es emed

18. Küreene Siimon Kaarma kirikust ja istuv Kristus Kihelkonna kirikust. . . . . . . . . 840 Merike Kurisoo 19. Armulauakarikas Järva-Madise kirikust. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 845 Anu Mänd 20. Riia Püha Vere reliikviaga seotud palverännumärgid Tallinnast . . . . . . . . . . . . . . 849 Anu Mänd ja Anti Selart 21. Pirita kloostri pitsat. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 853 Ruth Rajamaa ja Ivar Leimus 22. Sõrmus Pirita kloostrist. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 861 Anu Mänd 23. Tallinna valekilling. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 863 Ivar Leimus 24. Savist pühakujukesed Tallinnast. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 868 Anu Mänd 25. Rinnarist Kirblast. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 871 Anu Mänd 26. Paaterripats Kuusalust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 874 Anu Mänd 27. Medaljon-amulett Harjumaalt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 877 Anu Mänd 28. Ahjukahhel Kaarma pastoraadist. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 880 Erki Russow 29. Tallinnas löödud Soome münt. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 884 Ivar Leimus 30. Metallist kolmjalgnõu Porkunist. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 887 Erki Russow 31. Tartu piiskopi Jodokus von der Recke kinkemünt (topelttaaler). . . . . . . . . . . . . . . 891 Ivar Leimus Illustratsioonide loend. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 897 Kohanimede loend. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 904 Isikunimede loend. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 917

Sissejuhatus

Keskaja Liivimaa allikad Marek Tamm

Siinne raamat pakub läbilõike keskaja Liivimaa ajaloo allikatest.1 Ajaloolaste kõnepruugis on „allikas“ sageli enesestmõistetav termin, ent just näiline selgus muudab selle petlikuks. Metafoorina viitab „allikas“ vahetule ligipääsule minevikule, eeldades vaikimisi, et ajalooline tõendusaines eksisteerib uurijast sõltumatult. Tegelikult ei ole ajaloolised allikad rangelt võttes ei etteantud ega läbipaistvad. Kuigi uurimisobjekt eksisteerib iseseisvalt, saab ta allikaks alles seoses konkreetse uurimisküsimusega. See tähendab, et sõltuvalt probleemiseadest võib ajalooallikana toimida mis tahes minevikust pärinev teabekandja ning et üks ja sama allikas võib eri uurimisküsimuste raames täita väga erinevaid tõendusfunktsioone. Briti ajaloolane ja ajaloofilosoof Robin Collingwood (1994: 247) sõnastas selle põhimõtte juba sadakond aastat tagasi: „[Ajalooline] tõendus on tõendus ainult siis, kui keegi käsitleb seda ajalooliselt.“ Ajalooallikat võib seega defineerida kui minevikus loodud või tekkinud teabekandjat, mida ajaloolane argumenteeritult oma uurimistöös tõendina kasutab. Sellest järeldub, et allikat ei ole võimalik enne määratleda ja alles seejärel tõlgendada – allikas sünnib tõlgenduse käigus, uurija küsimuste, oletuste ja kriitilise analüüsi koosmõjus. Ajalooline uurimistöö ei kulge sirgjooneliselt allikatest järeldusteni, vaid areneb pidevas kahe­kõnes, kus küsimused juhivad allikate lugemist ja allikad sunnivad uurijat oma küsimusi täpsustama või ümber mõtestama. Ameerika medievist Thomas N. Bisson (2011: ix) on tõdenud tabavalt: „Keskaja ajaloo algupärased allikad ei ole mitte niivõrd vastused kui küsimused.“ Oluline on seejuures arvestada ka „allika“ termini kujunemislugu. Ehkki ajaloolise uurimismaterjali nimetamine allikateks on tänapäeval Euroopa keeltes üldlevinud, on see metafoor suhteliselt hiline. Ajalootõendi tähenduses kasutati seda esmakordselt 18. sajandil ning tavapäraseks muutus see alles 19. sajandil, paralleelselt ajalooteaduse institutsionaliseerumisega. Sellisena peegeldab „allika“ metafoor oma kujunemisajastu teadmiskäsitust, milles ajaloolist ainet mõisteti pigem etteantud materjalina kui uurimis­ praktika käigus konstrueeritava tõendusena. Siinne raamat on sündinud veendumusest, et keskaja Liivimaa allikad väärivad tähele­panu mitte üksnes uurijate töövahendina, vaid ka kultuuripärandina laiemale haritud lugejaskonnale. Kogumiku koostamist on ajendanud teadlikkus kultuurilisest katkestusest, mis tänapäeva Eesti ajalookultuuri kummitab. Ladina ja (alam)saksa keele oskuse taandumine tähendab, et keskaja Liivimaa kirjalikud allikad ei ole enam Sissejuhatust on olnud võimalik kirjutada vaid tänu väga paljude uurijate eeltööle. Olen püüdnud kõige enam kasutatud või otseselt osundatud töid tekstis viidata, ent see on olnud võimalik siiski vaid valikuliselt, et laiemale lugejaskonnale mõeldud teksti viidetega mitte üle koormata. Kirjandusnimekirja olen siiski lisanud rohkem kasutatud teoste kirjeid, ent ka need hõlmavad vaid osa varasemast uurimistööst, mida sissejuhatuses on püütud sünteesida. 1

Marek Tamm

14

K esk aja Liivima a allik a d: tek stid, kujuti s ed, es emed

originaalis loetavad isegi haritud lugejale. Samuti ei soosi üha napimad teadmised kristlikust usundist keskaja visuaalse ja materiaalse kultuuri mõistmist. Käesolev kogumik püüab seda katkestust leevendada, pakkudes kirjalikke allikaid eestikeelses tõlkes ning visuaalseid ja esemelisi allikaid kvaliteetsete reproduktsioonidena, kõik varustatud asjatundlike kommentaaride ja selgitustega. Kommentaarides ei soovita esitada üht ainuvõimalikku viisi allikat mõista, vaid püütakse tänapäevase uurimisseisu toel avada allika erinevaid tõlgendusvõimalusi. Raamatu koostamisel ei ole taotluseks olnud esinduslikkus kvantitatiivses mõttes. Eesmärk ei olnud koondada „kõige olulisemaid“ või „kõige kuulsamaid“ allikaid, vaid näidata keskaegsete allikate sisulist ja vormilist mitmekesisust. Seetõttu seisavad siin kõrvuti kroonikakatked ja arveraamatute sissekanded, paavsti- ja erakirjad, altari­ retaablid ja sulejoonistused, mündid ja tööriistad, ehted ja hauaplaadid. Kirjalike allikate osas keskendub raamat ladina- ja alamsaksakeelsele materjalile, kuna need kaks keelt domineerisid keskaja Liivimaal. Samas on püütud võimalikult esinduslikult kaasata ka vanapõhja- ja vanavenekeelseid allikaid, mis pakuvad siinsele ajaloole huvitavat kõrvalpilku. Geograafiliselt on kogumik teadlikult Eesti-keskne, arvestades teose peamist sihtgruppi, kuigi Liivimaa kui ajalooline mõiste hõlmab ka Läti ala. Ajaliselt katab raamat perioodi 10. sajandi algusest (varased Skandinaavia tekstid) kuni 16. sajandi keskpaigani, põhiosa allikaid pärineb 13.–15. sajandist. Käesolev kogumik asetub saja aasta vanusesse Eesti ajaloo lugemike traditsiooni, eristudes eelkäijatest ennekõike mitmekesisema allikavaliku ja põhjalikumate kommentaaride poolest. Esimest korda tutvustas valikut keskaja Liivimaa allikatest eesti lugejale Hans Kruus 1924. aastal, pakkudes välja 63 peamiselt katkendina tõlgitud teksti (aastani 1561). Sellele järgnes 1960. aastal mahukam ja esinduslikum valik raamatu „Eesti NSV ajaloo lugemik“ esimeses köites, mille olid koostanud Juhan Kahk ja Artur ­Vassar. Sinna on 13. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani kaasatud üle 70 kirjaliku allika eestinduse, enamikus samuti katkenditena. Neid teoseid on uuemal ajal täiendanud mõned koolidele suunatud lugemikud, kust keskaegseid allikaid leiab paraku napilt (Sarapuu 1997; Valdmaa 2002; Laar, Vahtre 2012), lisaks tuleb aga esile tuua 2014. aastal ilmunud „Tallinna ajaloo lugemikku“ (toim Lea Kõiv), mis sisaldab head valikut kirjalikke allikaid ka keskaegsest Tallinnast.2 Nagu näha, on varasemad antoloogiad olnud valdavalt tekstikesksed, samas kui käesolev raamat püüab esmakordselt koondada ühtede kaante vahele kirjalikud, visuaalsed ja ainelised allikad, käsitledes neid võrd­väärsete ajalooliste tunnistustena.

Allikate sünd ja säilimine Allikate tõlgendamisel on oluline silmas pidada nende säilimise ja vahendatuse viisi. Ajalooallikas ei ole üksnes mingil hetkel tekkinud teabekandja, vaid ka hiljem talletatud, korrastatud ning mõnel juhul ümber kujundatud objekt. Nagu on rõhutanud saksa 2 Rahvusarhiivi varade põhjal on valminud hinnaline ajalooallikate lugemik „Ajalooarhiivi varasalvest“ (2011; koost Kersti Lust jt), ent see sisaldab dokumente vaid 17.–20. sajandist.

Marek Tamm

Si s s ejuhatus. K esk aja Liivima a allik a d

medievist Ernst Pitz (1959), ei ole allika määrav tunnus mitte selle algne loomine ja kasutus, vaid selle ulatumine tänapäeva: allikas kõneleb alati ka oma säilimise tingimustest ja põhjustest. Keskaja Liivimaa kirjalike allikate puhul tähendab see, et säilinud allik­ materjal pärineb väga harva, kui üldse, ühest terviklikust arhiivist, vaid koosneb eri aegadel ja erinevatest huvidest lähtuvalt kujunenud kogudest, fragmentidest ja ärakirjadest ning hilisematest koondamise, valimise ja kättesaadavaks muutmise protsessidest. Keskaja Liivimaa allikad võib laias laastus jagada kahte rühma. Ühel pool need, mis on sündinud Liivimaal või siia jõudnud ning enamasti siin ka tallel hoitud, kuigi, nagu järgnevast selgub, on mitmed Liivimaal loodud materjalid jõudnud aja jooksul Saksa, Rootsi, Poola, Vatikani, Taani, Austria, Soome, Venemaa ja teistegi maade arhiividesse, raamatukogudesse ja muuseumidesse. Teisel pool aga need allikad, mis aitavad küll uurida Liivimaa ajalugu, ent on sündinud piirkonnast kaugemal – Skandinaavias, Venes, Lääne-Euroopas ja mujal. Need allikad kajastavad kas liivimaalaste suhtlemist ja kokkupuuteid naabritega, fikseerivad suulise teabe levikut Liivimaal toimunust või talletavad piirkonna kohta käivaid teadmisi ja ettekujutusi. Liivimaal loodud ja/või säilinud kirjalikud allikad on tihedalt seotud konkreetsete institutsioonide kirjutamis- ja asjaajamispraktikaga. Esiteks tuleb esile tõsta piiskoppide, toomkapiitlite ja kloostrite arhiive ehk dokumendikogusid (sh privileegid, kirjavahetus, kohtuasjade materjalid ning benefiitside ja varadega seotud dokumendid), mis olid lahutamatult seotud nii kohaliku valitsemise kui ka üleeuroopaliselt toimiva kiriku­ administratsiooniga. Sellest tulenevalt liikus osa Liivimaaga seotud dokumentatsiooni juba keskajal piirkonnast väljapoole, sealhulgas paavstliku administratsiooni vahendusel. Seetõttu paikneb märkimisväärne hulk Liivimaa allikaid, eriti 13.–14. sajandi omi, kui kohapealne dokumentide loomine ja säilitamine oli suhteliselt piiratud, tänapäeval Vatikani apostlikus arhiivis (Lukas 1997: 24–32; Toomaspoeg 2017; Salonen 2022). Teine oluline arhiiv kasvas välja Saksa ordu Liivimaa haru asjaajamise traditsioonist, mis võttis kuju suhteliselt varakult. Alguses oli see seotud ordumeistri kaaskonna ja vaimulikest kirjameestega, kuid aja jooksul eristusid kantseleiametid ning 16. sajandiks suurenes ilmalike, sageli ülikooliharidusega sekretäride roll. Ordu arhiiv, nagu teisedki keskaegsed dokumendikogud, ei toiminud üksnes dokumentide hoiukohana, vaid oli lahutamatult seotud igapäevase haldustegevusega: registrid, ärakirjaraamatud, privileegi­raamatud, kohalikud arveraamatud ja kirjavahetus moodustasid orduvõimu administratiivse infrastruktuuri. (Kreem 2018; Götz 2019) Kolmandaks oluliseks kirjaliku ainese kujunemise keskkonnaks olid Liivimaal linnad, eeskätt Riia, Tallinn ja Tartu, kus kirjaliku asjaajamise ja dokumentide loomise eest vastutasid peamiselt raevõim ning gildid ja vennaskonnad. Raed pidasid ulatuslikku kirjavahetust ning haldasid dokumentatsiooni kohtupidamise, maksunduse, kauplemise ja kinnisvara kohta; gildid ja vennaskonnad koostasid skraasid, mitmesuguseid asjaajamisraamatuid, inventariloendeid ja muid korporatiivse juhtimisega seotud dokumente. Need linlikud arhiivid on sageli silmapaistvalt järjepidevad, kuna dokumentidel oli pikaajaline praktiline ja juriidiline väärtus. (Kreem, Mäeorg 1999; Mänd, Leimus 2011; Kala 2019: 53–57) Marek Tamm

15