„„Kas ma ei öelnud, et mu silmad ei talu sinu nõmedat jopet? Kas sul on pikad juhtmed?“ Tommy ei söanda vastata. „Teeme nii. Me unustame selle kõik, kui sa oma jope mulle annad,“ räägib Joel. „Ja te toote mulle hiljemalt teisipäevaks kaheksa sotti selle eest, et Kirbu mind idikaks nimetas.“
Väits astub Kribu juurde, nuga löögivalmis. „Aga meil ei ole ju raha,“ kogeleb Tommy. „Vaat nüüd on taks täpselt tonn,“ teatab seepeale Joel.“
Tommy pigem sureks, kui tunnistaks, et ta on terve suvevaheaja kooli algust oodanud. Nüüd lõpuks kohtub ta taas Kribu ja Emeliega. Koolis aga valitseb vastik ja ähvardav õhkkond. Joel, Väits ja nende kamp on hakanud teistelt õpilastelt raha välja pressima. Nende ohvriks satuvad ka Tommy ja Kribu. Nüüd tuleb kähku kusagilt raha hankida, muidu võivad nende käbarad kehvasti käia!
See on Tommy ja Kribu kolmas krimilugu.
