P
1. peatükk kolm kuud varem ...
„
hilip?“ „Jah?“ Edinburgh’i hertsog kergitas kergelt kulmu Daily Telegraphi kohal, mis toetus kokkuvolditult hommikusöögilaual meepoti vastu. „Kas sa tead seda maali?“ „Millist maali? Sul on neid seitse tuhat,“ ütles hertsog kiusakalt. Kuninganna ohkas endamisi. Ta pidi seletama. „„Britanniat“. Tavaliselt rippus see minu magamistoa ukse taga.“ „Kas seda väikest soperdist, mille autor on mingi austraallane, kes ei oska laevu joonistada? Kas seda?“ „Jah.“ „Mis siis?“ „No ma nägin seda eile Portsmouthi Semaphore House’is. Merepiltide näitusel.“ Philip sihtis pilguga ajalehe toimetuseveergu ja porises: „Mõistlik. Purjelaev ju.“ „Sa ei saa aru. Ma avasin mereväe digitaalstrateegia üritust ja nad olid koridori mõned maalid üles pannud.“ Digitaalstrateegia on keeruline värk, kuninglikku mereväge peab kaasajastatama uusima tehnoloogia baasil; kunstinäitus oli sellega otseselt seotud. „Enamasti hallid sõjalaevad. J-klassi jaht täies purjes Southamptonis, kus alati on mõni seesugune. Ja selle kõrval meie „Britannia“ 1963. aastast.“ „Kust sa tead, et see oli meie oma?“ Hertsog ei tõstnud ikka veel pilku.
15