F OTO : TH O M A S SJ Ø R U P
F OTO : E R A KO G U
JA SIIS MA UPUN
Raamatud on põnevad, keeled on põnevad ja tõlkija peas saavad need eriti põneval viisil kokku. Juba lapsepõlves oli minu lugemis laual suur hulk tõlkeraamatuid, mis nii loo mulikult mu maailma sulandusid. Huvi keele ja kirjanduse vastu viis mind ülikooli õppima eesti filoloogiat ja see on mu edasises elus olnud väga oluline, sest tõlkimiselgi on tähtis tunda suurepäraselt oma emakeelt. Ma arvan, et ka huvi Skandinaavia vastu on pärit juba lapsepõlvest, loetud raamatu test. Ja kui ülikooli saabusid esimesed Skandi naavia keelte lektorid, ei saanud ma muidugi juhust kasutamata jätta. Aga miks ma hakka sin õppima just taani keelt? Taani tundus mulle – seal veel käimata – sõbralik ja tore maa ning seda arvamust kinnitas ka ääretult tore ja inspireeriv lektor. Ja hiljem on Taani mind tõesti alati sõbralikult vastu võtnud. Tõlkimise juures meeldib mulle see, et saan elada sisse mingisse hoopis teise maa ilma. Ja just ilukirjanduse puhul tuleb mõni kord süveneda täiesti ootamatusse vald konda, kirjanik võib lugudesse põimida fakte kokandusest, füüsikast, merendusest, filo soofiast … Tõlkija maailm on põnev!
Kui sa ei ole ideaalne, siis oled kaotaja! 18aastane Josephine on teinud plaani. Ta on valinud ambitsioonika hariduse, õige poisssõbra ja optimaalse dieedi. Kõik peab olema täiuslik! Aga miski võbeleb ta sees, midagi on valesti. See miski puurib tema aju ja paneb asju unustama. Surve on nii suur, et Josephine upub. Ta ei saa üldse hingata, kuid ei julge ka appi hüüda.
DITTE WIESE
E VA V E L S K E R
Kiirusta, külm dušš, beetablokaatorid, kohv, roheline smuutikauss, Snapstory ja Instagram, auto, psühholoogiaeksam, kallista Miriamit, veel beetablokaatoreid, auto, parkimine, pea roolil puhkamas. Ja siis hinga sügavalt ...
DITTE WIESE
DITTE WIESE Minu meel unistab kogu aeg. Imestab kogu aeg. Rändab kogu aeg. Mõtleb välja lugusid. Näeb lõputuid võimalusi. Ja kuigi ma olen väga positiivne ja ekstravertne inimene, meeldib mulle puudutada elu tumedamaid külgi. Muidugi ainult mu lugudes. Ma tean, et elu ei ole ainult üks lõputu päikesepaiste, ent ma olen teadlik ka sellest, et see ei koosne ainult varjudest. Elu ja selle lood leiame nende kahe äärmuse vahelt. Kui ma parajasti ei kirjuta või ei unista, armastan ma süüa teha. Kui minust ei oleks saanud sõnatöö tegijat, oleksin hakanud kokaks. Mulle meeldib oma pere kööki kokku koguda ja siis koorida, tükeldada ja hautada. Võibolla kirjutan kunagi kokaraamatu. Mulle meeldiks rohkem reisida. Kohtuda uute inimestega, kogeda eri kultuure. Ujuda kõigis maailma meredes. Vesi ja ujumine tee vad mind õnnelikuks. Tantsimine paneb mind naeratama. Ma olen väga halb tantsija, aga mu jalad lihtsalt ei püsi paigal. Tantsu tundide ajal ma alati naeran palju, enamasti seepärast, et mul ei tule sammud välja. Aga mõnikord on tore midagi ka lihtsalt lõbu pärast teha!