Umbes 13 aastat ja 10 kuud hiljem
Endine Hammersmith Unitedi keskväljakumees ja nüüdne jalgpalliagent Simon Steele oli mängijakarjääri ajal tuntud oma tempude (nagu enne mängu Noel Bainesi putsade kruvimine vetsuseina külge) poolest, samuti aasta karvaseima taguotsa aunimetuse poolest, mis tal tuli mitmel kevadel meeskonna hooaja lõpupeol vastu võtta. Steele oli ka kollektsionäär. Sama innukalt, nagu ta pani kokku 70ndate aastate funkrock-vinüülide täielikku kogu, koondas ta oma kaitsvate tiibade alla palju tõotavaid noori jalgpallureid. Neid kauples ta edasi suurtele või ka väiksematele klubidele, kui noil oli piisavalt raha letti lüüa. Karjääri suurima saagi jälile sattus ta siis, kui istus oma Londoni kodukontoris Tottenham Court Roadi ja Warren Streeti nurgal. Kirjutuslaua kõrval olevast aknast avanes vaade vastasmajale ja selle alumisel korrusel asuvale Punjabi Palace’ile, kus Karv – see oli Simoni sportlasaastate aegne hüüdnimi – käis enamasti lõunat söömas. 12