Proloog
HJORTNÄS Ta lohistab rasket riidest kotti üle kõva maapinna. Sätendava härmatise alt paistavad veel sügislehed, sel aastal pole jõudnud aeda riisuda ja korras hoida, tal pole selleks jaksu olnud. Selle asemel on lehed kuhjadesse kogutud, need on kõdunenud ja siis maatasa vajunud. Paljudes kohtades on libe ja Rusta poest ostetud jalatsid ei ole just kõige paremad. Aga nende ostmiseks oli tal raha. Ta ronib verandatrepile, avab välisukse ja viskab saapad esikus jalast. Köögis ootab pliit, mis juba köeb ja annab sooja. Ja see on küdenud juba hommikust saati. Viimase aja kõrgete elektrihindade tõttu proovib ta maja soojana hoida ainult ahje küttes ja tegelikult töötab see päris hästi. Mõned nädalad tagasi keeras ta radiaatorid kinni ja nüüd annab väikeses punases metsamajakeses sooja ainult elav tuli. Ta võtab kotist äsjalõhutud puud ja paneb pliidi ette puidust kastidesse. Halud tuleb üsna peenikeseks lõhkuda, sest kolle ise on väike. Ja siis on ju alati vaja palju süütematerjali – päris peenikesi puulaaste ja -koort. Ja ajalehepaberit. Võib ka osta selliseid süütekotikesi, mis — 5 —