Esimene aasta
O
li palav õhtupoolik ja lõunast puhus tugev tuul, kuid lagedas Dakota preerias aastal 1885 ei teinud keegi kuumast päikesest ega kõvast tuulest välja. Need olid ootuspärased, elu loomulik osa. Ja nii tuiskasid kiirelt traavivad hobused, kes vedasid läikivat musta varikatusega vankrit, esmaspäeva õhtupoolikul kell neli ümber Pearsoni üüritalli nurga, pöörates Peatänava otsast rohumaade vahelisele teele. Kui Laura kilomeeter eemal kolme toaga madala asunikuonni aknast välja vaatas, nägi ta neid tulemas. Ta traageldas parajasti oma uue mustast kašmiirist kleidi pihikutükkidele batistist voodrit alla ning jõudis napilt kübara pähe panna ja kindad haarata, kui pruunid hobused ja vanker ukse juures peatusid. Laura oli kena vaatepilt, kui ta seal niimoodi asunikuonni uksel seisis, pruuniks kõrbenud augustikuu
9