„Ellujääjad“ on vapustav lugu lagunevast perekonnast ja sellest, kuidas täiskasvanuna oma lapsepõlv uuesti läbi elada. Lool on kaks narratiivi, millest ühe ajaskaala kulgeb dramaatilisest finaalist tahapoole ja teine liigub ajas edasi saatusliku löögihetkeni. Selles tsüklilises romaanis uuritakse vendadevahelist suhet ja seda, kuidas vendluse intiimne side avaneb kõige suuremas reetmises. Paralleelsetes peatükkides jutustab Schulman vendade lapsepõlvest ja nende täiskasvanuelust. Olnu ja olevik põimitakse üheks, et need siis jälle lahutada. Lugeja jälgib vendasid mängus, valus, reetmises ja vendluses, mis nende isa sõnul on tugevam kui miski muu maailmas. Lapse sisimat hingeelu uurida ja seda romaanis kujutada on raske, kuid Schulmanil on see õnnestunud. Ta näitab ilmekalt, kui hirmuäratav ja raskesti tõlgendatav on täiskasvanute maailm, mõnikord on fantaasia ja viha lapsele ainsaks pelgupaigaks. Ja nende pooluste lõikepunktis võib juhtuda mida tahes.
