1905. aastal Šveitsi patendiametis töötav Albert Einstein näeb unenägusid. Relatiivsusteooria – täiesti uudse ajakäsitluse – loomisele pühendunud noorele geeniusele kangastuvad kõikmõeldavad ulmelised maailmad. Tsirkulaarselt kulgeva ajasüsteemiga maailmas elatakse igavesti läbi samu ebaõnnestumisi ja rõõmuhetki. Seisva ajaga maailma külastavad üksnes laste külge klammerduvad vanemad ja armastajad. Maailmas, kus aeg on ööbik, vangistatakse see puhuti klaaskupli alla. Tänapäeva kirjandusklassikasse kuuluv rahvusvaheline menuk „Einsteini unenäod“ on kollaaž 30 unenäolisest loost, milles on põimunud tõsiteadus ja fantaasia. See on mõtisklus ajatunnetuse suhtelisusest, relatiivsusteooria paikapidavust tõestavatest eluhetkist ning ennekõike inimeseks olemise haprusest. „Hoolikalt vaadeldud üksikasjad avanevad justkui advendikalendri uksed, paljastades maagilisi, metafüüsilisi dimensioone.“ Michiko Kakutani, kirjanduskriitik.
