Ilme Mõttus
Eesti keele õpiabi harjutusi 7.–9. klassile
2026
Retsenseerinud Kerli Varusk Toimetanud Sille Teiter Kujundanud Alar Kitsik Fotod: Wikimedia Commons ja magnific.com Autoriõigus: autor ja Atlex OÜ, 2026
Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse.
Atlex OÜ Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 atlex@atlex.ee www.atlex.ee ISBN 978-9916-620-54-0
Sisukord EESSÕNA.........................................................................................5 I
ORTOGRAAFIA.................................................................................7 TÄHEORTOGRAAFIA.............................................................................. 7 H ÕIGEKIRI..........................................................................................................7 I JA J ÕIGEKIRI................................................................................................ 11 SULGHÄÄLIK, HÄÄLIKUPIKKUS, KAASHÄÄLIKUÜHEND, RÕHULIIDE............... 13 LIK- JA LIKKUS-LIIDE........................................................................................ 19 VÕÕRSÕNAD.................................................................................................... 20
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA................................................................ 24 KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE........................................................ 29 KÄÄNDSÕNAD................................................................................................... 29 PÖÖRDSÕNAD.................................................................................................. 33 MUUTUMATUD SÕNAD..................................................................................... 34
II
SÕNAMOODUSTUS.........................................................................36 LIITMINE JA TULETAMINE................................................................... 36
III
VORMIÕPETUS...............................................................................41 SÕNALIIGID......................................................................................... 41 KÄÄNAMINE......................................................................................... 46 OMADUSSÕNA VÕRDLUSASTMED...................................................... 53 TEGUSÕNADE PÖÖRAMINE................................................................. 55
IV
LAUSEÕPETUS...............................................................................61 LAUSELIIKMED.................................................................................... 61 LAUSETE LIIGID.................................................................................. 67 ÜTE JA OTSEKÕNE.............................................................................. 73
V
ABIKS ÕPETAJALE.........................................................................77
VI
KASUTATUD ALLIKAD....................................................................80
Eessõna Raamatus on 128 harjutust, mis on mõeldud kasutamiseks 7.–9. klassi eesti keele õpiabitundides. Kogumikku on koondatud olulisemad keeleõpetuse teemad, mida III kooliastmes õpitakse ning mis vajavad õpiabi õpilastega rohkem harjutamist ja kinnistamist. Kogumikus on käsitletud nelja keeleõpetuse teemat. Need on ortograafia, sõnamoodustus, vormiõpetus ja lauseõpetus. Iga teema alguses on harjutus, kus kõigepealt tuletatakse meelde reeglid. Kõikide nende keelereeglite harjutuste juures on osa, kus tuleb neid reegleid kohe ka praktiliselt rakendada. Mitmed harjutused on raamatus sellised, mis suunavad kasutama kogumiku teisi harjutusi. Kogumikus olevad harjutused on eri raskusastmega ja erisuguse kaaluga: on aeganõudvamaid, aga ka selliseid, mille lahendamiseks ei kulu palju aega. Palju on lausestusharjutusi, kus õpilased peavad lauseid lõpetama või neid moodustama. Kogumikus leidub harjutusi, mis vajavad nuputamist ja laiendavad sõnavara. Samuti selliseid, mis suunavad küsimusi moodustama, lühikokkuvõtet koostama ja erinevaid veebisõnastikke kasutama. Mõned kogumiku tekstid on pärit ilu- ja teabekirjandusest, kuid on ka spetsiaalselt kogumiku jaoks loodud tekste. Mõned ilukirjanduslike tekstide katkendid on raamatutest, mis on koolide klassivälise lugemise nimekirjades. On hiljuti välja antud teoseid, kuid ka neid, mille ilmumisaeg jääb eelmisesse sajandisse. Autoritest on esindatud nii eesti kui ka väliskirjanikud. Teiste autorite loomingule on tekstide lõpus viidatud ja samuti on need kirjas kasutatud allikate loetelus. Eraldi on kasutatud allikate nimekirjas välja toodud kasutatud õigekeelsusallikad. Abiks õpetajale on kogumiku lõpus peatükk, kus on antud mõnede harjutuste vastused.
Ilme Mõttus eesti keele ja kirjanduse õpetaja
5
I ORTOGRAAFIA
TÄHEORTOGRAAFIA
H ÕIGEKIRI
1. A. Loe reeglid läbi. Paiguta allolevad sõnad õige reegli juurde. röh-röh, psüühiline, lõhn, hõre, psühhiaater a) Sõna algul on h kirjutamine traditsioonipärane: härmatis, höövel, _______________________ ___________________________________________________________________________ b) Pika täishääliku või diftongi järel kirjutatakse h ühe tähega: stiihiline, ____________________ ___________________________________________________________________________ c) Pikk h kirjutatakse lühikese täishääliku järel kahe tähega: uhhaa, psühholoog, _____________ ___________________________________________________________________________ d) Hüüdsõnade lõpus kirjutatakse h ühe tähega: jah, noh ________________________________ ___________________________________________________________________________ e) Kui h kuulub kaashäälikuühendisse, kehtib kaashäälikuühendi põhireegel: õhk, vahtis, ______ ___________________________________________________________________________
7
1. B. Sõnades on tähed segamini läinud. Kui paigutad need õigesti, saad iga reegli juurde veel kaks näidet. g, h, a, n
h, s, ä
t, h, v, a
m, a, h, i, ä, i, r
e, t, h, i, h, š
ü, ü, s, h, p, k, i, a
i, a, h, s, t, i, i
h, h, a, n, l, a, m, a
u, s, h, l, k, a
h, a, i, t, ä
2. A. Kirjuta lünka h või hh, kus vaja. ......uvitav almana......., ......õre .......abe, ......ilus ......ani, pole ......oidu peas, ......irmunud ......arakas, psüü.......ika.......äire, ......aritud ......ingeteadlane ehk psü.......oloog, ......apu .......oblikas, ......aavapakud olid onu ......aagises, ......ommikune ......erkulopuder ......auras, ......aavatud ......aavikuemandad, ......iilis ......aru.......arva ......aavikus, ......ajameelne ......abemik ......eietas
2. B. Moodusta allajoonitud sõnadega laused. ______________________________________________________________________________ ______________________________________________________________________________ ______________________________________________________________________________ ______________________________________________________________________________ ______________________________________________________________________________
3. Kirjuta sünonüüm, mis algab h-tähega. Vajadusel kasuta veebisõnastikku (eki.ee). kodutu – ____________________________
kihv – _______________________________
vasar – _____________________________
lehk – _______________________________
kliinik – ____________________________
tirin – ______________________________
kiirus – _____________________________
noomitus – __________________________
luurama – ___________________________
lehkama – ___________________________
8