Vene dissidendi, ajakirjaniku ja inimõiguste aktivisti Aleksandr Podrabineki (snd 1953) mälestusraamat viib lugeja Nõukogude Liidu dissidentide maailma, kus igasugune vastupanu võimu diktatuurile tähendas nii enda kui ka lähedaste elu ohtu seadmist.
Äsja Moskva meditsiinikooli lõpetanud Podrabinek liitus inimõiguslaste ridadega 1970. aastate alguses, tundes sügavamat huvi psühhiaatria kuritarvitamise vastu poliitvangide vaigistamisel, nt täiesti tervete inimeste paigutamist eripsühhiaatriahaiglatesse. 1977. aastal valmis sel teemal raamat „Karistusmeditsiin“ („Карательная медицина“), mis pälvis rahvusvahelist tähelepanu ja ilmus 1979. aastal USAs.
Esimest korda mõisteti Podrabinek võimuvastase tegevuse eest asumisele 1978. aastal ning sellele järgnes mitmeid teisi vangistusi ja karistusi. Aktiivse dissidendina puutus ta tihedalt kokku kogu toonase võimuvastase seltskonnaga, nägi nende elusaatusi, oli tunnistajaks ühe või teise inimõiguslase murdumisele, kannatas ise aastaid piinamisi ja survestamist.
198
