ÜKS
KÕIGE. KOHUTAVAM. PÄEV
Naomi Ma polnud kindel, mida ootasin, kui Café Revi astusin, aga kind lasti ei olnud see minu enda foto, mis paiknes kassaaparaadi taga ja kandis rõõmsat pealkirja „Mitte teenindada“. Fotot hoidis oma kohal kollane kulmu kortsutava näoga magnet. Esiteks polnud ma varem kunagi käinud Virginias Knockemou tis, rääkimata sellest, et oleksin kuidagi ära teeninud nii jõletu karistuse, nagu seda on kofeiini keelamine. Teiseks, mida peab inimene üleüldse sellises väikeses tolmuses linnakeses tegema, et tema mollipilt kohalikku kohvikusse riputataks? Hahaa. Mollipilt.* Taevake, olen mina ikka naljanina, kui olen nii väsinud, et ei jaksa silmagi pilgutada. Igatahes, kolmandaks, see oli uskumatult kole foto. Ma nägin välja, nagu oleksin solaariumi ja odava silmapliiatsiga pikka aega pidu pannud. Umbes samal hetkel tungis reaalsus minu kurnatud, uima sesse, kümnete juukselõksude abil kinnitatud soenguga pähe. Tinal oli taas õnnestunud mu elu natukene hullemaks teha. Ja arvestades seda, mis oli viimase kahekümne nelja tunni jooksul juhtunud, ütles see nii mõndagi.
*
Originaalis mugshot – näopilt politseis; mug shot – kruusipilt (ingl k). – Siin ja edaspidi tõlkija märkused.