Öeldakse, et aias sajab saia. Ja see on puhas tõde! Aed võib olla pargi mõõtu või ühe peenrakasti suurune, hõivata kitsa aknalaua või terve terrassi, piirduda paari potilillega või loogelda peenarde kaupa silmapiirini välja. Kõige tähtsam on, et aed on mingil kujul päriselt olemas ja just sellisena aiapidaja südames. Kahtlemata vajab aed hoolt ja armastust, kuid aiandus pole mingil juhul orjandus! Ometi võib isegi suurte kogemustega aednik avastada, et läks ilusal kevadisel päeval tunnikeseks aeda ja korraga on õhtu käes, selg lööb tuld ja süüa pole jõudnud suutäitki … Endasse tõmmata ja ajatajuga trikke teha aiad juba oskavad! Õnneks juhtub nii kõigiga, ka nendega, kes on aianduses juba vanad kalad. See annab lootust algajatele – aias on kõik võrdsed ja alustavad igal kevadel uuesti. On suur õnn, et aiad ei saa iialgi valmis. Nii on elu koos aiaga jätkuvalt üks ääretult põnev, pidevalt muutuv elamise ja olemise viis. Ja neid viise on niisama palju kui aedu ja aednikke. Kutsume sind kaasa rännakule läbi hobiaedniku aia-aasta ja näitame, mida meie aias teeme, mida sealt saame ja milliste küsimustega kokku põrkame. Tule koos meiega õppima ja kogema, nautima ja märkama, tegema tarvilikke töid ja leiutama loovaid lahendusi. Aga ka sööma ja jooma ning lulli lööma. Kusjuures lulli löömise peab tingimata ära õppima! Et rõõm ei kaoks ja aias ikka magusat saia sajaks. Oma aedadest välja, teistele aiapidajatele külla läheme ka. Uudistama, mis elu ühes või teises aias elatakse ning kuidas on aiad ja nende pidajad koos ning kokku kasvanud. On ju nägemata aiad kui lugemata lood – salapärased ja põnevad, kutsuvad ja täis üllatusi. Iial ei või teada, mis sind järgmise nurga taga ootab. Ja kas kooki ka pakutakse …
Siire ja L ia 5