Kuigi maakera targimateks olenditeks peetakse imetajaid ja linde, on kõrgem teadvus võrsunud ka ühel elupuu kaugemal oksaharul – peajalgseil, kelle hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja ennekõike kaheksajalad. Vangistuses kaheksajalg suudab ära tunda kindlaid inimesi, käia toiduotsingul, kustutada veejoaga elektripirni, sulgeda vajadusel äravoolutoru ja plehku pista. Kuidas on võimalik, et selliste annetega olend arenes meist nii kauget evolutsiooniharu pidi? Mida see tähendab, et mõistus sündis mitte üks, vaid vähemalt kaks korda? Väljapaistev teadusfilosoof ja osav sukelduja Peter Godfrey-Smith jutustab uue üllatava loo teadvuse tekkest. Autor rõhutab, et see toimub põhiliselt ookeanis, kus elu esmalt sündis. Tuginedes uusimatele teadusuuringutele ja oma sukeldumisseiklustele, uurib Godfrey-Smith peajalgsete saladusi. Kuidas kaheksajalg – üksildane, vähese seltsieluga olend – nii targaks sai? Mis tunne on omada kaheksat kombitsat, mis on nii neuroneid täis, et need praktiliselt mõtlevad ise? Mis juhtub, kui
