SÕJARAUD
PADRUN LAADIDA! EHK LASKEMOONA ISE LAADIMISEST Laskurite hulgas ringleb ütlus, et kõik relvaomanikud on võrdsed, kuid vaid parimad laskurid laevad ise endale laskemoona. Tekst: KRISTJAN PINKA, vabatahtlik autor
H
uvi padrunite ise laadimise vastu tekib reeglina siis, kui relvapoest järjekordset padrunikasti ostes krediitkaardi limiit kärisema hakkab või malevas mõni oluline laskmine määramatuks ajaks edasi lükatakse ja relvur kurva kutsika pilguga ohates seletab, et x ajaks saabuma pidanud laskemoonakogus viibib või läks mujale ja üldse kästi padrunikulu vähendada, sest limiit on väike ja fonde ei ole.
ISE LAADIMINE ON MÕISTLIK
Ühes varasemas Kaitse Kodus! on kirjutatud, et hea laskeoskuse omandamiseks ja hoidmiseks on mõistlik lasta aastas tuhatkond padrunit relva kohta ja rahuldavat taset suudaks hoida poole vähema ehk viiesaja padruniga. Nüüd võib iga kaitseliitlane kokku arvestada isikliku padrunikulu, mis on tõenäoliselt oluliselt väiksem, v.a laskesportlastel ja laskeväljaõppe koolitajatel. Soome kaitsejõududes näiteks lasevad sõjaväepolitseinikud ja langevarjurid aastase ajateenistuse jooksul 3000–4000 padrunit, peamiselt automaati ja püstolit, kuid ka püstolkuulipildujat, kuulipildujat ja täpsusrelva ning haavlipüssi, sest iga võitleja peab lisaks oma põhirelvadele oskama lasta rahuldavalt ka üksuse tugirelvadest. Püstolipadrun maksab paarkümmend, automaadil ja kuuli46
6/2019
pildujal ning haavlipüssil mõnikümmend senti, täpsusrelval mõned eurod lasust, ehk padrunikulu arvestuslik hind ajateenija kohta keskmiselt 1500–2000 eurot aastas, see on kuuendik ajateenija väljaõppekulust. Nende andmete põhjal on loogiline järeldus, et keskmise kaitseliitlase aastane laskemoonakulu riigirelvadega on paarsada eurot. Uue relvaseaduse tulemusena planeerivad mõned Eesti ettevõtted laskemoona tootmise alustamist. Neid töökodasid saab parimalgi juhul olema ühekohaline arv, nad töötavad peamiselt välisturule ning saavad üsna kindlasti relvastatud konflikti ajal prioriteetse sihtmärgi staatuse. Suurusjärkudest arusaamiseks – Soome suurimas, Sako relvatehases töötab paarsada inimest, kes toodavad aastas suurusjärgus 100 000 uut relva ja miljoneid padruneid. Riigikaitselisest aspektist on kodumaine padrunitööstus vajalik, sest pikema konflikti tingimustes tekib varem või hiljem tarvidus ka käsitulirelvade laskemoona järele ja üsna tõenäoliselt sellepärast, et varustuskanalid on kitsaks kuivanud ning liitlastelt ei toimu stabiilselt laskemoona juurdevedu. Igas üksikrühmas või vähemalt kompaniis on mõistlik hankida seadmed ja oskused ning
kuluvahendite tagavara ise käsitulirelvadele laskemoona laadimiseks. Täna on mõnede Kaitseliidu malevate juurde maleva omavahenditest soetatud progresseeruv padrunilaadimise press. See on väga mõistlik ja loodetavasti ei piirdu mõne üksiku malevaga, vaid muutub normiks kõikides maakondades ning saab riigilt toetust kulumaterjalide ehk kestade, tongide, kuulide ja püssirohu hankimiseks ja ladustamiseks. Padrun on tervikuna kulumaterjal ja nähtavas tulevikus odavamaks ei muutu. Hajutatud ja väikesemahuline käsitulirelvade laskemoona tootmine on riigikaitseliselt oluline, sest seda protsessi segada on oluliselt raskem, kui mõned üksikud teadaolevad laod ja töökojad hävitada või üle võtta. Põhilised põhjused, miks aktiivsed laskurid padrunite laadimisest huvituvad, on padrunitehases toodetud laskemoona suhteliselt kõrge hind ja vajadus leida oma relvale või relvadele maksimaalse täpsusega kuuli ja laengu kombinatsioon.
PADRUNI LAADIMISE HIND
Padrunite laadimise olulised osad on padrunikest, tong, püssirohi ja kuul. Kui soovitakse ümber laadida levinud kaliibrit, siis on lasketiirudes piisavalt heas korras kestasid. Ümberlaadimiseks sobivad pehmest
