Punkrite arhitektuurist ehk Kus varjasid end metsavennad? TĂ€napĂ€eval levinud ĂŒleelamisĂ”petus Ă”petab ehitama igat sorti varjualuseid. Vaadates metsavendade punkreid, tuleb tĂ”deda, et need mehed teadsid juba siis, mida nad tegid.
AJALUGU
Tekst: MARTIN ANDRELLER
68
ERAKOGU
1
Seletav sĂ”naraamat annab sĂ”nale 1940. aastate teises pooles hakkasid âpunkerâ vastuseks: tugeva laega metsavennad rajama endale ĂŒle varjend, blindaaĆŸ. Betoonist punker. Eesti varjekohti â punkreid. Palkide ja mullaga kaetud punker. /-/ Taasiseseisvunud Eestis on metMetsavennad varjasid end maa-alusavendlus kui mingis mĂ”ttes rahses punkris. Mehed laskusid punkrisvusromantiline, kuid enamjaolt rose. Punkrist avati tuli. hujuure tasandilt alanud vastuhakk Eesti metsavendade elupaiku ĂŒlekaalukale vastasele pĂ€lvinud palju tĂ€helepanu. Relvastatud vastu- saab jaotada mitmesse kategooriasse. Olid maapealsed punkrid, panust, rahva moraali toetamisest, maa-alused ja osaliselt pinnasesse meelsust nĂ€itavate vĂ€ljaastumiste sĂŒvendatud punkrid. Lisaks sellele organiseerimisest ja toimumisest ehitati peidikuid taluhooneteson juttu olnud nii mĂ€lestustes kui se â nii rehielamutesse kui abiavaldatud uurimistöödes. Sedapuhhoonetesse. Suvisel ajal kasutati ku peatume aga ĂŒhel veidi vĂ€hem aga elamiseks ka telke ning ĂŒpris kajastatud teemal â kuidas ja kus tagasihoidlike seinte ja katusega metsavennad elasid. n.-ö suvepunkreid, mille peamine Levinud lood metsavendadest eesmĂ€rk oli tagada lihtsalt tuule- ja kirjeldavad punkrit kui miskit vĂ€ga vihmavari. peidetut ja enamjaolt maa-alust.
3 | 2017




