Põhjamaa päikese kullas
ALLIKATE KIRJELDUS
Eesti muusikakultuuri ja selle naabervaldkondade, kirjanduse ning kunsti arengut käsitlev kirjandus jaguneb kolme eriilmelisse rühma: kõigepealt Eesti Vabariigi aegsed (1918–1940), seejärel Nõukogude võimu ajal ja lõpuks Eesti iseseisvuse taastamise järel ilmunud käsitlused. Samuti uurisin mujalgi maailmas ilmunud kirjandust. Nõukogude massirepressioonide ajalugu käsitlevat kirjandust on tohutult palju. Halastamatu avameelsusega kirjeldab represseeritute olukorda Juri Stetsovski kaheosaline teos.526 Eesti ajaloolased on sellest samuti üsna põhjalikult kirjutanud.527 Seda laia teemat ma üksikasjalikumalt oma uurimisteema ja selle raamatu tarbeks ei analüüsinud. Küll on aga väga oluline ära märkida uurimused, mis käsitlevad just kultuuriinimeste represseerimist 1940. aastate teisel poolel ning 1950. aastate algul. Selle kohta on teaduskäibelises mõttes paraku vähe arvestatavaid uurimusi. Seda kinnitab ka Karsten Brüggemann, öeldes, et Eesti ajalooteadus on liialt keskendunud poliitilise ajaloo või kitsaste nišiteemade uurimisele ning kõikvõimalikud uue kultuuriajaloo (new cultural history) teemad, Стецовский, Юрий. История советских репрессии. Том 1 и 2. Общественный фонд «Гласность», 1997. 527 Vt nt Karjahärm, Toomas; Luts, Helle-Mai. Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940–1953. Argo, Tallinn, 2005; Rahi-Tamm, Aigi. Teise maailmasõjajärgsed massirepressioonid Eestis. Allikad ja uurimisseis. Doktoritöö. Juhendaja Aadu Must. TÜ Kirjastus, Tartu, 2004; Rahi-Tamm, Aigi. 1949. aasta märtsiküüditamine Tartu linnas ja maakonnas. // Kleio. Ajaloo Ajakiri 1998; Kross, Jaan; Varju, Peep; Sarv, Enn; Olesk, Sirje; Krikk, Mai; Lippus, Urve; Lindmäe, Herbert; Kornel, Eenok; Oja, Egon. Kannatuste aastad 1940–1941. 1. vihik. Sihtasutus Valge Raamat, Tallinn, 2008; jt. 526
238
